Missioon: kanad talveks sooja!

Mis seal ikka kaua rõõmustada. Kui enam müügi pärast seda tegema ei pea, siis tootmise ja kogu muu asja pärast on põhjust küll. Kütteseade kanalasse on üks viimaseid suuremaid investeeringuid, mille pean tegema ja siis peaks olema kõik asjad tip-top. Hädavajalikud asjad siis. Algusest peale on see olnud paras pind tagumikus. Mul ei olnud õrna aimugi, mis raha eest ma selle teen, kui palju see maksma läheb ja mis lahendus üldse kõige sobivam on. Esimest korda ju, kammoon Simmo. Mahekanalates on kütteseadet vaja, sest kanade hulk ruutmeetri kohta on piisavalt väike, et päris enda kehasoojusega nad hakkama ei saa. Kanadele hea, omanikule kulukam. Aga selle üle ma ei kurda. Puuri- ja õrrekanalates on talvel isegi vaja pigem jahutust. Selliste projektidega on ikka nii, et korra tunned ennast saamatuna, siis jälle nagu saad aru, mida teed, siis ei tee teised päris nii nagu teha võiks ja siis ei saa jälle enam mitte midagi aru. Kogu protsess hakkas juba pihta suvel, et septembris oleks soe toas. Kuna minul ja teistel oli kokkupuude sellega olematu ja muud teemad vajasid ennem lahendus, siis lükkus see aina edasi.

Septembri algusest hakkas mul juba paanika vaikselt kasvama, sest kunagi ei tea, mis ilm teeb. Mitmete aastate keskmine siiski näitas, et oktoobri lõpuni võivad temperatuurid olla suht talutavad ja peaks oma jõududega hakkama saama. Varuplaaniks oli välja vaadatud ka ajutised elektrilised küttekehad. No kui tõesti on häda käes. Muidugi läheb jälle kallimaks, sest elektri kogus oleks meeletu ja kõrvale veel seadmete rendi hind. Ühesõnaga ilmatantsuga alustasin ma juba septembris, sest kuu lõpus tuli välja, et tuleb ikkagi teine lahendus ja sellega läheb veel kindlasti kuu. Praeguseks on juba peaaegu novembri keskpaik ja minu ilmatants jätkub. Siiani tundub toimivat. Järgmise nädala lõpuks lubati kõik asjad valmis saada, mis on ikkagi nädal/kaks hilisem kõige viimasest plaanist. Ilmselgelt on minu objekt piisavalt väike ja madala prioriteediga suurte ettevõtete jaoks, kuid minu jaoks jällegi kõige prioriteetsem.

This image has an empty alt attribute; its file name is 124838955_214517200049406_3095932913160414560_o-1.jpg

Loodan, et tulevikus saan ise tähtaegu määrata, sest olen juba nii boss. Samas mure lindude heaolu ja külma saabumise osas on konstantne ja tõmbab isegi jalakarvad halliks. Kuigi kogu projekt läks algselt plaanitust ligi kolm korda kallimaks, siis asjade paigaldajad on pakkunud paindlikke makselahendusi. See on ikka väga suur asi minu jaoks, kui niimoodi vastu tullakse. Et usaldada minusugust alustavat ettevõtjat, peab ikka olema palju julgust. Ma usun, et kõrvalt vaadates tundub nagunii kogu olukord jabur, sest kes täna üldse põllumajandusse investeeriks ja veel selliste summadega. Koguaeg mingi jama ju selles valdkonnas. Ma näiteks lohutan ennast sellega, et minu investeeringud on ühekordsed. Kui ma kogu süsteemi mõnusalt tööle saan umbes 160-170 tuhande euroga, siis sellega võib kruiisida mõnusad 10 aastat järjest. Hullem on olukord minu arust IT sektoris, kus ju ühe tavalise arendaja palgakulu ettevõttele on üle 3000 euro kuus. Ja see on üks püsikuludest. Muidugi klientidele esitatavad arved on ka uhkemad.

This image has an empty alt attribute; its file name is 125186457_214517176716075_1768049164401168429_o.jpg

Samas mul on nüüd hoovi peal vähemalt ilus suur valge balloon. Üpris pirakas teine.Kohalikud teadvat rääkivad, et kanad saavad nüüd vett ka, eriti uhke neil elu. Kui keegi teist peaks lugema seda postitust, siis tegelikult saavad kanad juba kohe alguses vett. See on ikkagi gaasimahuti. Saame kasutada ka rohegaasi, mis on über keskkonna sõbralik. Ja see me ju lõpuks olla tahame, sest puhas keskkond ja toit on see mida soovime ise ja mida tahame pakkuda enda järeltulevatele põlvedele. Ma tõesti loodan, et nüüd järgmise nädalaga saab selle suure kütteseadme saaga ühele poole. Liiga pikalt on veninud ja mulle ei meeldi, kui ma ise ei saa protsessi muuta/kiirendada vaid ootan teiste taga. See tähendab, et kontroll ei ole minu käes, kuigi mina vastutan enda ettevõtte eest. Mis ma ise teha saan, on mõelda välja plaan B ja plaan C juhuks, kui midagi läheb totaalselt vussi. Isegi, kui neid kunagi vaja ei lähe, siis see kindlus ja turvatunne, et sellest jamast on väljapääs teise lahenduse näol, aitab hoopis kergemalt edasi toimetada. Varuplaan on hea trump tagataskus. Ja tegelikult on mul hullumoodi ilmaga sel aastal vedanud, sest nii sooja sügist pole ammu olnud.

Meid on märgatud!

Vahelduseks midagi rõõmsat ka. Teate, praegu on isegi täitsa hea tuju. Naeratus on näol ja meel on rõõmus. Miks see nii on, kui just oli probleem Saaremaa turu ära kukkumisega? Siin saan nüüd kiita veidike ennast. Kõik see müügitöö ja pingutamine eelnevatel kuudel andis tulemust just siis, kui seda kõige rohkem vaja oli. Septembri esimestel nädalatel oli müük kehva, aga siis õnnestus paisata munad Tallinna Kaubamajja ja Stockmanni. Ja läbi Talu Toidab läks veel rohkematesse Tallinna Rimidesse.

Ma olen alati rääkinud, et müük on nagu vedur – jaamast lahkudes on vaja kasutada väga palju energiat, et see liikuma saada. Kui sobiv kiirus on juba saavutatud, siis läheb ainult väike kogus energiat selle kiiruse hoidmiseks. Sama on ka müügiga – alguses peab roppu moodi vaeva nägema ja tulemust väga palju ei ole. Aga seda stabiilselt tehes, hakkab see üks hetk tagasi tooma. Tihti just nendel hetkedel, kui vajadus on kõige suurem. Seega praegu julgen öelda, et müük sujub hästi ja kogu nädala toodang läheb müügiks. Asjad justkui toimivad ja üle poole aasta saan ma igapäevaselt töötada normaalsete tundidega.

Hetkel ei pea ka probleemide pärast väga muretsema, sest selliseid, mida ma ise lahendada saan, ei ole. Muidugi on konstantne raha puudus täiesti olemas, aga kuna käive on stabiilne, siis ühel hetkel saan loodetavasti kõik vajalikud asjad makstud ja äkki järgmine aasta hakkab midagi ülegi jääma. Jajaa, ma tean ise ka, et nüüd ma olen selle välja öelnud ja saatus selle peale ainult naerab. Ilmselgelt on mingid suured probleemid kohe kohal. Praeguseks on vähemalt hallide juuksekarvade tekkimine peatunud. Ma loodan. Samas hall näitab ju kogemust ja tarkust. Nii ma endale sisestan. Õnneks mul ju abikaasa olemas ja teiste naiste arvamus enam ei huvita

Järgmise suure projektina läheb käiku kütteseadme paigaldamine kanalasse. Alguses sai mõeldud pelletküte koos venditorudega, aga viimasel hetkel tulid välja paremad ja muidugi ka kallimad lahendused. Nüüd on otsustatud, et tuleb lakke kaks spetsiaalselt kanalatesse mõeldud gaasipõletit, mis tootja andmete järgi lubavad tõsta munevust 15%. Mul praegu on seal 90% juures ehk jutu järgi hakkan saavutama 105% munevust. Tundub võimas. Aga tegelikult on see lahendus pikas perspektiivis odavam ja kestvam. Jätkame tipptehnoloogia kasutamist. Näete, mahe ja öko ei pea alati karvane ja villane olema. Täitsa edukalt saab mahedat toorainet toota ka tänapäeva tehnoloogiat kasutades. Võlaorjus ja eraisiku käendus jälle suureneb selle projektiga, aga vähemalt praegu ei ole veel plaanis vabatahtlikult lõpetada.

Ettevõtluses ja üldse elus tuleb vaadata ette mitmete aastate kaupa ja no ma näen ennast ikka lõpuks suure ülemaailmse haardega ettevõtjana. Täpselt nii, sellise kaliibriga mees meil siin. Tegelikult on hea, kui ma ka viie aasta pärast selle sama ettevõttega toimetan veel kasumlikult. Potentsiaali ju on. Ja sellega nõustuvad ka teised. Eile toimus Saaremaa ettevõtjate tänugala. Kohalikke ettevõtjaid tunnustati 12 erinevas kategoorias. Minu arust hea üritus, sest eriti minusugused suvakad saavad sealt positiivset energiat juurde. Ilmselt suurte käivetega ettevõtjaid selline asi ei kõiguta, kuid tegelikult peaks. Kui kohalikud inimesed peavad sinu tegemisi tähtsaks, siis võiks selle üle uhke olla. Mina olen igatahes väga uhke, sest Aasta Startija väga tugevate nominentide seast valiti just Saaremaa Mahemuna Tang OÜ võitjaks. Super äge, et mind ja minu tegemisi on märgatud. Paneme täie hooga edasi ja minu vedur on alles jaamast lahkumas!

Nädalavahetusel oli Maal Elamise päev

Tundub, et minu maale kolimisega on saanud Saaremaa valla maapiirkond täidetud ja rohkem kohti pole, sest siin ei olnud avatud mitte ühtegi asutust. Ju siis, ega ma pole statistikat teinud. Ise olen maal elanud nüüd üle aasta. Kuidas siis on? Kas kõik on selline idüll nagu lubatakse ja rohkem polegi eluks vaja? Laias laastus jah. Kui sa ennast maal lõpuks oled sisse seadnud, siis see on ikka võrratult äge. See on muidugi maal elamise teine etapp ja eeldusel, et oled esimese etapi edukalt läbinud.

Aga vot see esimene etapp on asi, mida siiani on ebameeldiv meenutada. Kui sul on nii hästi, et vanemate või vanavanemate maakoht on saadaval ja koli ainult sisse ning hakka elama, siis tunnen sinu üle siiralt röömu. Ilmselt enamusel seda pole, või kui isegi on, siis soovitakse teise asukohaga maakodu. Kellel veel karjäär on edukas olnud või muud moodi raha kogutud ja saab kohe otse välja osta, siis jällegi, tunnen siiralt röömu nende inimeste üle. Saavad kohe maaelu nautima hakata. Kes on aga minusugune vaene, siis teil ma soovitan kohe alustada idamaade spirituaalsete rituaalidega, et vaim kehast lahkuks. Kui me olime endale sobiva koha leidnud, siis lendasin kohe pangale peale, et näe, mulle meeldib ja teeme sama diili nagu korteriga. Palk on norm, maksevõimekus on, natuke sissemaksu ka ja kuhu ma allkirja panen? Õnneks andis pank kohe teada, kui vaene ma ikkagi tegelikult olen ja enda roosad prillid võib julgelt prügikasti visata. Kuressaarest 30 km kaugusele mingit “peldikut” ostma asudes, et tasu panga poole pöörduda, sest mulle saadeti kaela kohe 50% omaosaluse nõue ja Kredexi käendust ei soovitud rakendada. Lisaks arvas üks pank, et nende enda töötaja on parem hindaja, kui akrediteeritud ekspert kinnisvara hindamises. Läbi suure surma ja enesepiina õnnestus see maakoht endale laenuga soetada, aga kahjuks olid sellesse protsessi lõpuks kaasatud ka meie mõlema vanemad. Nad ilmselt arvasid, et peale ülikooli võiksid ju lapsed oma eluga ise hakkama saada. Aga 10 aastat hiljem vajavad ikka abi. Kui nüüd seda teemat natukenegi kokku tõmmata, siis minu arust on maale kolimise puhul kõige suuremaks probleemiks elamiskoht.

Tööd jätkub, sest mõtlevat ja mingite kogemustega inimest ootavad nii omavalitsused kui ka kohalikud ettevõtted. Ja no 30 km tööle sõita ei ole ju tegelikult probleem, sest ajaliselt teeb, see sama välja, mis näiteks Tallinnas tipptunnil 4 km tööle sõita. Aga keegi ei anna ju sulle laenu, et sa saaksid endale maale maja osta. Mõtle, kui sa ei soovi enam seal elada või sinuga midagi juhtub, siis kes seda “peldikut” osta tahab? Mõttetera pangale, kui keegi töötajatest peaks lugema – maale ei koli inimene sellepärast, et tal pole peale tööd enam midagi teha ja tal on igav. See on ilmselgelt läbi kaalutletud käik ning inimene muudab sellega tervet enda elu. Ja ta ei koli sinna selleks, et kuu või aasta või lähiajal sealt minema tõmmata või pankrotti minna. Me ostame maale kodu, et saaksime ka enda viimased elupäevad looduse keskel veeta. Kodulaenu makse on kõige esimene asi, mille üle kanname, sest isegi mingid telekommunikatsiooni asjad ei ole nii tähtsad, kui täitsa enda kodu.

Kui vaid saaks ikkagi riiklikult kas mingi laenu võimaluse või käenduse võimaluse, et lihtsalt oleks võimalik laenu võtta maakodu ostuks. Ma ei luni siin mingeid toetusi ega eeliseid. Lihtsalt, et keegi annaks sarnased võimalused linnaga. Me näiteks kolisime sellisesse majja, kus ei olnud vett ega wc’d. Esimest korda jäime ööseks -15 kraadise külmaga peale korstnapühkija poolt küttekehade kasutamise heakskiidu saamist. Oli huvitav, sest alguses oli toas ka -15 kraadi. Aga hakkama saime. Ja väga mõnus oli. Ehk me loobusime kõikidest tänapäeva mugavustest selleks, et enda sees oleks rahu. Me oleme täiesti taasavastanud selle, et kui kraanist tuleb jooksev vesi, siis on see midagi erakordset. Kui veel peaks sooja ka tulema – no milline luksus. Vesiklosett – mis asi see on? Ehk tegelikult sellises kohas elades avastad sa endas need primaarsed vajadused, mille nimel hakkad iga päev vaeva nägema. Mingisugused tööstressid või muud arenenud ühiskonnaga kaasnevad emotsionaalsed probleemid kaovad kohe, sest kui sul on vaja ellujäämiseks ikkagi tuba kütta ja puud hakkavad otsa saama, siis on prioriteediks kuivade küttepuude leidmine, mitte poliitilised võimuvõitlused, tähtajad töö juures või ebameeldivad kliendid. Endas selle külje avastamine või taasavastamine on ikka äge. Hakkad tähele panema loodust ja selle muutust erinevatel aastaegadel. Rõõm, mis tekib sinu mulda pandud seemnest kasvanud taime saadusi korjates või need imelised päikeseloojangud. Hirve möirged läbi pimeda metsa hirmutavad alguses üpris kenasti, aga hiljem juba pakub nalja, sest kohati on need väga veidrad. Ja muud meelelahutused on ju ka alles jäänud, sest linnas saab käia kohvitamas, kinotamas, shoppamas ja muid endisi tegevusi tegemas. Sõbrad käivad jätkuvalt külas ja samuti ise ka neil. Muuseas, küla võttis meid väga hästi vastu. Kortermajas 5 aastat elades suhtlesime naabritega tere/head päeva vajaduse baasil ja rohkem mitte. Külast olen leidnud endale uued tuttavad ja sõbrad. Ilmselt aitas ka see kaasa, et kui mul lammutamiseks oli traktorit vaja, siis sisuliselt käisin kõik majapidamised läbi. Aga maal elavad inimesed on sõbralikud ja abivalmid ning uusi inimesi on neil alati hea meel näha. Eriti kui mahajäetud maja korstnasse saab uuesti suitsu mitmeteks aastateks.

Saarlased lõpetasid munade söömise

Täna tuleb üks ilma pildita postitus. Muidu nagu liiga tavaline jälle. Teeme kõigepealt head emotsioonid ja uudised. Käisime UAZiga välihooaega lõpetamas Suurel Turupäeval Kuressaare kesklinnas. Ilm tõotas tulla harukordselt kehva, kuid pidas väga hästi lõpuni vastu. Ja siis tuli kena vihm ja tuul. Kui sel aastal enne jaanipäeva alustasime segakarpide müügiga ja oli ainult üks toode, siis hooaja saime lõpetada väärikalt nelja tootega, millest kõik ei olnud munad. Meil oli M, L ja XL suuruses mahemune. Õnneks oli üks või kaks inimest ikka sellist ka, kes ei saanud munade hinnast aru ja ei suutnud kuulata mind selgitamast põhjust. Selliseid põhimõttekindlaid inimesi on ikka ka vaja, et kõik tasakaalus oleks. Siis pakkusime ka sellist veidrat majoneesi, kus oli sees Karmeli tudraõli, MustjalaMustard õllesinep, Ideafarm ja Saaremaa I Veinitehas õunaäädikas ja Saaremaa Mahemunad. Äge oli jälgida reageeringuid selle maitsmisele. Sellepärast mulle eestlased ja eriti saarlased meeldivad, et kui neile midagi ei meeldi, siis nad ütlevad ka selle kohe otse välja. Maitses kehvasti noh. Vähemalt mõnel. Aga enamusel oli ikka huvitav. Mitte see “huvitav” vaid just positiivselt. Ära meilt võeti kõik potsikud, mis kaasas olid. Isegi mõni selline oli, kes ütles, et ta majoneesi üldse ei tarbi. Sutskas ikkagi majoneesiga pulga otsa suhu ja sai jälle purgi kaasa anda. Ühesõnaga, minu jaoks esimene degustatsioon ja tagasiside küsimine otse kliendilt ja võib rahule jääda. Infot sain palju ja teame kuhu edasi liikuda. Loodan, et umbes kuu aja pärast saame juba poelettidel näha Saaremaa Mahemunast majoneesi. Ja mitte ainult ühte varianti. Turupäev oli kokkuvõttes jälle äge ja kes tahtsid UAZi kastist mahemune osta ehk ka said seda teha. Pärast jälle hea sõpradele/tuttavatele rääkida, mida tegid. Iseasi, kas nad sind usuvad.

Teine teema on nüüd vähe tösisem. Minu jaoks siis tegelikult täitsa tösine. Olles saanud müügi kenasti üles ja isegi veidike defitsiiti, sai see õnn kesta kõigest ühe nädala. Siis tõmmati mul vaip jalge alt jälle kenasti ära ning tunneli lõpus olev valgus kustus. Siiani ei saa lõpuni aru, mis tegelikult juhtus. Sisuliselt olen ma jälle alguses tagasi, kuid seekord omamoodi keerulises olukorras. Paneb mõtlema, et maailma muutmine üksi on üks mõttetu tegevus. Ja kui kaua niimoodi veel vastu pean, ei oska öelda. Mis siis täpsemalt juhtus. Juhtus see, et Saaremaa inimesed lõpetasid muna söömise. Vähemalt Saaremaa Mahemuna söömise. Esimesest septembri nädalast langes siin müük 80%. Ühe nädalaga lihtsalt terve koduturg kadunud. Täiesti hoomamatu minu jaoks. Ma ei saa siiani aru, kuidas see võimalik on. Kas tõesti mitte ükski minu eelnevalt tehtud tegevus ei ole aidanud saarlaste söögilauale loomasõbraliku pidamisviisiga toodetud ja kemikaalidest vabal munal jõuda.

Minu jaoks jälle üks nendest kehvadest hetkedest. Mõned on raskemad, teised jälle veel raskemad. Mis saab edasi? See on nüüd küsimus, millele ma olen lahendust otsinud. Kahjuks ei ole hetkel võimalik mandri Selveritesse mune saata, sest aasta lõpuni on proovileping. Äkki aitab, kui Tallinna inimesed lähevad enda kohalikku poodi ja küsivad teenindajate käest Saaremaa Mahemune. Talu Toidab Rimis aitab mind praegu suuresti välja, sest päris paljudesse Rimidesse on läinud läbi nende. Coop Eestiga proovin veel läbi rääkida ja see on üks võimalik päästerõngas. Tänu ees olevatele odavamatele toodetele ei nähta selles helget tulevikku. Kui teil kellelgi on ideid, kuidas Saaremaa müük jälle taastada või kompenseerida see mandriga, siis võib mulle teada anda! Kõige viimane variant on omahinnaga või alla selle müük, mis garanteerib järgmisel aastal tühja lauda. Üks õlekõrs võiks olla ka majonees. Arvestades, et see tuleb vähemalt kuu aja pärast ja kõrgema hinnaga, kui teised majoneesi laadsed tooted, siis võib see õlekõrs jääda päris lühikeseks. Aga ehk homne on tänasest targem või siis ülehomme ja saame leida tekkinud raskele olukorrale lahenduse. Lõpetame positiivse noodiga: kanad käivad täiega õues ja naudivad iga hetke sooja päikese käes. Isegi kuked on ennast väljas olles kohe eriti puhevile ajanud.

Turupäev Saaremaal!

Saagu teie tahtmine! Ajan UAZile energia sisse jälle ja koos tuleme selle hooaja viimasele välimüügile ehk Suurele Turupäevale Kuressaare keskväljakul laupäeval 5. septembril alates 10.00 kuni 15.00. See on meie jaoks mitmes mõttes eriline. Esiteks- tuleme kohale jälle UAZiga ja otse sealt samast kastist on võimalik neid mahedaid mune osta. Nagu vanasti noh. Või no selline paar kuud tagasi. Samas vahepeal nii palju juhtunud, et tundub vähemalt paar aastat tagasi. Ja teiseks on meil kaasa võetud kolm üllatusesinejat: – teada tuntud XL munad, mida on alati liiga vähe. Seekord samamoodi ehk kiiremad saavad;- Saaremaa majonees, kus kasutatakse kohalikku toorainet nagu tudraõli, õllesinep, tomatiäädikas ja neid mune jälle. Seda saab maitsa kohapeal. Võin anda toorest muna ka maitsa, kes soovib lisaks;- ja bežee. See on nüüd eriline, sest tervenisti on mahe. Muidugi meie enda kanade mahemunadest. Tundub, et neid mune saab nüüd igale poole sisse panna ja kohe on eriline jälle. Peaasi, et ise usun. Seega UAZi kastist saab laupäeval 5. septembril Kuressaare keskväljakul Suurel Turupäeval mahemune, siis veel mõningaid kuid veidike erilisemaid mahemune, siis majoneesi (ka eriline) ja bežeed (eriline ja täitsa mahe). Peate kohale tulema, sest ma tean, et see nädal olete te enda Saaremaa Mahemuna karbid ostmata jätnud. Ma tean küll, sest poed ütlesid mulle ja nüüd mul on neid jälle liiga palju.

Laienesime Tallinna Kaubamajasse!

Tallinna juures on see hea asi, et laienemisvõimalusi on rohkem kui mitu. Ega see ei loe, et ma juba mõnes Rimis olen Talu Toidab seksioonis või Balti Jaama turul Pahanduse kogukonnaköögi putkas. Terve suur osa sellest linnast on ju veel katmata. Ja kui ma tahan ikkagi munakuninga tiitlit saada, siis laienema peab. Kesklinn on ju põhi värk- seal käib päeval palju inimesi ja sealt saab igale poole. Transpordi põhisõlm on seal ja välismaalased maabuvad laevaga külje alla. No nüüd oleme me ka seal maabunud võõramaalastena, et pakkuda just seda kodust tunnet igale pereliikmele laua taga. Seda ilusat suviselt päikeselist hetke karjamaa peal koos puhta maapiirkonna õhu ja rõõmsate emotsioonidega. Neid samu tundeid, kui üle pika aja sokiseest välja vupsav varvas muljub rohelise murulible mööda maad ja õrnad sõrmeotsad paitavad kirju kasekoort. Sõbralikud inimesed ja kokkuhoidev kogukond. Just see kõik selle sama Saaremaa Mahemunaga. Tallinna Kaubamaja toidumaailm hoiab meid hellalt enda riiulitel, et tulevane sügisene kaamosepuhang ei suudaks ära võtta suvega kogutud energiat, mis just kooli alguse puhul ja kolleegide taasnägemise puhul ekstra vajalik on. Kaubamaja Toidumaailma munariiulist tervitame teid suure naeratuse ja maheda maitsega!

Mahemunad jõudsid Balti Jaama turule

Sa muidu viimasel ajal seal Balti Jaama turul oled käinud? Kui sa Tallinnast väljas elad, siis ilmselt mitte. Aga pole hullu, nüüd saad ühe lisapõhjuse sinna minekuks. On üks selline tegelane nagu Sass Henno, kes lööb kaasa mitmel tasandil. Ja ta tuli sellise mötte peale, et avada kogukonna köök. Ta ise teeb ülimalt nauditavaid käsitöö pelmeene, mis on ühed kuulsamaid Tallinnas. Kui otse rõdult värskeid pelmeene osta saab, siis pole ka ime. Samas on Kalamajas veel inimesi, kes igast häid asju teevad. Tahaks ka vahetevahel müüa neid teistele aga nõuded on nii karmid, et mõte visatakse kohe eos prügikasti. Sass on nüüd selline mees, kes võttis kätte ja tegi soovijatele kasutatava kogukonnaköögi PAHANDUS, kus saab enda spetsialiteeti ka teistele pakkuda. Kasvõi pasteeti. Köögi asukohaks on Balti Jaama Turg väliputka. Aga milleks ma sellest latran on just see, et eks ka mul ole väike kokkupuude selle kohaga. Esimese asjana läksid sinna müüki need samad head Saaremaa Mahemunad. Ja kui läheb hästi, siis äkki hakkame pühapäevaseid pannkoogihommikuid või muupäeva vahvliküpsetust ka tegema nendest kuulsatest munadest. Mahekanamunadest siis. Minge külastaga Balti Jaama turgu ja otsige valge punaste äärtega putka sealt üles ja nõudke kõige paremat!

Mahemajonees – kas uus toode?

Loodan, et viimaste positiivsete postitustega saite endal ka veidike tuju rõõmsamaks ning ilus suve perioodi lõpp sai tervitatud. Ma ise ootaks, et nüüd on suuremad raskused möödas. Öeldes selle välja, siis tean, et kutsusin endale nüüd ühe suure jama kaela. Eks jääme ootama. Senikauaks on aga aeg tegema hakata vähe suuremaid plaane. Niiöelda mitte olla enam lihtmõtlemise tasemel vaid lausa pingutada tuleviku nägemused välja, kuhu poole liikuda. Peab olema ju üks korralik eesmärk, kuhu jõuda. Praeguse 1500 kana juures olen saavutanud tasuvuspunkti ehk praegu tuleb isegi iga kuu väikest plussi. Iga kuu see tähendab juuli ja august. Kõlab ju uhkelt. Muidugi lendab tuimalt peale kütteseade, mis on suurusjärk 16 000 eurot. Eks kuidagimoodi saab selle ka ära tehtud, aga siis tulevad küttearved, lao ruumide akende vahetus, kindlasti mingite jamade klaarimine, uued kanad ja nii edasi ja nii edasi. Ehk üks selline lõputu ring, kus alati on vaja midagi investeerida ja kasum muna pealt ei ole kordades vaid kümnetes protsentides. Kui sissetulek on liiga väike, siis tavaliselt suurendatakse toodangut või kasumit. Mul hetkel toodangu suurendamine ei ole väga võimalik, sest ilmselt ei oleks mul neid mune jälle kuhugi panna, teiseks ei ole mul raha ja kolmandaks oleks praegu sees olevate kanadega vanusevahe liiga suur ja hiljem tekitaks see paraja probleemide puntra. Ehk see ei ole mul laual.

Võtame selle teise variandi – kasumi suurendamine. Tundub lihtsam öelda, kui teha. Aga mulle isegi paistab, et see võiks täitsa reaalne olla. Kuniks tuleb jälle koroona. Selleks, et kasumit suurendada, peab ju munale väärtust juurde andma. Mõni nüüd kukub selle lause peale tooli pealt maha, sest mahemuna on ju niigi kallis. Jah, 3-3,5 euri karp on tõesti kallis hea ja kvaliteetse toote eest, mis on toodetud looma- ja keskkonnasõbralikult. Tegelikult ma mõtlen seda, et peaks sellest midagi tegema. Selle sama mõttega ma läksin enda hea sõbra Juss Lindmäe juurde. Mulle tundub, et ta teab sellest toidu maailmast rohkem kui vaja. Lisaks tegi ta just endale Kuressaarde ägeda Kena Köök & Koolituskeskus ka, kus igaüks saab õppida tegema restorani toitu koduste vahenditega. Lõpuks me jõudsime ühele nõule ja saime aru, et majonees võiks olla asi, mida katsetada. Mahemajoneesi on keeruline teha, sest minu teada Eestis maheõli ei toodeta. Ja pole ju mõtet väljamaa asju sisse panna. Siis võtsime vastu otsuse, et teeme Saaremaal toodetud toorainetest selle majoneesi. Ja lõpuks tuli välja väga huvitav ja teistsugune asi. Minu üllatuseks sain teada, et majoneesi vist tarbitakse isegi rohkem, kui mune. Ja majoneesi valik on poodides üpris kehv. On ainult erinevad tootjad, aga mitte ühtegi erinevat toodet. Valik on kas lahja, tavaline või mädarõikaga. Ühesõnaga, väga veider. Esimesed katsetused on andnud tagasisideks positiivse vastuse majoneesi spetsialistide käest.

Kes soovib ka ise enne poodi saabumist seda proovida, siis Kuressaares keskväljakul on 5. Septembril Suur Turupäev, kus kõigile huvilistele annan maitsta. Kõigi all mõtlen ma esimestele kiirematele, sest lõpmatus koguses ma testiks seda ju ikkagi ei tee. See siis võiks olla üks nendest toodetest, mis aitaks ka tulevikus finantsplaani jätkusuutlikuna hoida. Muidugi lisaks munakuninga tiitlile olla ka majoneesi kuningas tundub veel uhkem. Kõige selle kõrval olen hakanud aina rohkem mängima ka mõttega leida endale investor osaluse vastu. Kui ma mõtlen ennast täna viis aastat hiljem, siis puhtalt oma vahenditega võin ma olla samas kohas, kus täna. Kustutan tulekahjusid ja kogun raha investeeringuteks ise sümboolset palka saades. Samas, kui ma võtan sisse investori, siis oleks ettevõtte väärtus selleks hetkel kordades suurem, mis ta on täna. Ehk ka minu järele jäänud osakute väärtus on kordades suurem, mis täna. Investeeringuga saaks tulla turule uute toodetega, laiendada tootmist, korrastada lauta ja luua korralikud protsessid, mis kogu äri toetaksid. Lisaks saaks palgata mõned inimesed, et ise saaks keskenduda äri arendamisele. Täna ju puhtalt selle pärast ei ole mõtet mul seda kanalat pidada, et saaksin kogu enda aja sinna sisse panna, mitte midagi tagasi saamata. Seega valmistan ennast ette investorite leidmiseks. Ennekõike otsin täna ühte/kahte investorit, kes oskab hinnata seda, mida ma olen teinud, ja saab aru, kuhu ma liikuda soovin. Kui esialgsed plaanid ei ole osutunud sobivaks, siis ühisplatvormid on kindlasti järgmine samm, et ka just teie, minu lugejad ja fännid, saaksite olla osaks sellel vägeval ja hullumeelsel teekonnal.

Tuuleveski puhul on see keskmine emapuu kõige tähtsam

Ilmad on mõnusalt suvised ja kes veel internetis chillib, siis mis sa siin enam passid. Mine naudi Eesti suve. Aga kuna see nädal olen teid järjest positiivsete uudistega kostitanud, siis oleks hea, vähemalt minu jaoks, kõige positiivsema teemaga lõpetada. See on veits personaalne teema ka ja võibolla ei ole seotud nüüd nii otseselt kanade ja munadega.

Olgu sa siis hoiatatud jällegi. Kindlasti teate ütlust, et iga vägeva mehe taga on veel vägevam naine. Või noh midagi sarnast. Kuivõrd vägev mina nüüd olen aga minu taga ehk kõrval on Liisa Vipp-Tang kellega gümnaasiumi viimasest klassist alates üksteisel olemas oleme olnud. Jah, veidike üle 12 aasta. Võid ju teha kõike, mida loll pea ette suudab kujutada, kuid sinu kõrval olev inimene peab kõikide nende ideedega kaasa tulema. Või vähemalt ütlema, et see on hea idee aga proovime seda hiljem, mitte praegu. Kanala rajamise mõttest saati pole tema mulle ühtegi korda öelnud, et mõistlikum oleks millegi reaalsemaga tegeleda. Isegi siis, kui asi juba täitsa tõsiseks läks ja ma juhtivalt kohalt töölt ära tulin ning notaris lauta ostsin ning laenu vastu võtsin. Vaid temaga koos me tõstsime esimesed kanad sinna lauta ning korjasime esimesed täitsa enda kanade munad. Nautisime seda esimest emotsionaalset omletti. Ja läbi kõikide murede ja rõõmude siiani üksteist toetavalt edasi liigume. Tuuleveski puhul on see keskmine emapuu kõige tähtsam. Olenemata sellest, kui tugevalt raputavad tuuled tiibasid või räsivad tormid ülejäänud konstruktsiooni, püsib tugeva emapuu najal kogu veski püsti. Nii on ka suhtega- mida tugevamad on ühised väärtused, seda vastupidavam on suhe kogu sinu ümber toimuvale möllule. Meil on väärtused paigas juba algusest peale ja kuigi elu ei ole meie vastu leebe olnud, siis päeva lõpuks oleme selle 12 aasta jooksul üksteisele olemas olnud. Nüüd muidugi hakkab aja arvamine otsast pihta, sest augusti alguses tegin Liisast ausa naise ning nüüd kanname me ühist perekonnanime. Mida ma kogu selle eelneva mõttega öelda tahtsin on see, et ükskõik, kui hästi või halvasti elus läheb, siis kui sul on kõrval kedagi, kellega kõike seda jagada, on see tükk maad lihtsam ja edasiviivam. Ja tema on muidugi ainukesena täna meil see, kes reaalselt saab iga kuu muu töö eest palka ehk mina olen hetkel ülalpeetav. Ei töötu, ei tööline, ei midagi muud kui lihtsalt üks ülalpeetav 😃

Saaremaa on mahemunadega kaetud :)

Vähemalt Saaremaa poodidega on minul nüüd ring peal. Ka meite Selverites Ida-Niidus ja Tuulte Roosis WOW Keskuses on nüüd kõikse paremaid Saaremaa mahemune saada. Kui sa pole veel proovinud või ostnud neid, siis nüüd on pole sul enam ühtegi vabandust. Ükskõik kuhu suuremasse poodi lähed, seal need sind ees ootavad. Mõni ütleb, et seda aitab praemunana ilma maitseaineteta ka süüa, sest lihtsalt munal endal on juba täitsa maitse. Teine jälle ütleb, et ta enam muud muna poest osta ei tahagi, kui Saaremaa mahemuna. Võta nüüd näpust, kummal see rohkem õigus on aga ega pole ilus vaielda ka teistega. Kui nüüd uus kriis peaks tulema, siis loodetavasti meil munapuudust ep tule!