Kanade pidamine on üks väga mitmekülgne tegevus. Kohe selline, et igav sul ei saa hakata. Kui hakkabki, siis sa teed midagi järelikult valesti. Miks nii?
No võtame nüüd näiteks väikse hulga kodukanu. Kena lihtne pidada, sest kokku on neid 10-20. Mõnel isegi 50. Ostad poest valmissööda, paned natuke vett ja lased õue ringi siblima. Korrutades peade numbri nüüd sajaga, saad sööda ja vee koguse samuti sellega läbi korrutada. Samuti ka munade koguse. See number on muidugi juba selline, mis toob teoorias leiva lauale ehk asi muutub professionaalseks. Ma siis proovin see professionaal omast arust olla. Kanadega on ka see huvitav asi, et umbes aastasena hakkab neil munevus vähenema. Ehk päris iga päev enam mune ei tule. Mida nädalad edasi, seda vähem tuleb. Tead ju omast käest, et teed kontoris tööd ja üks hetk tunned, kuidas üldse enam ei viitsi. Ja siis teedki aina vähem. Tootmises tähendab see seda, et üks hetk tuleb nad välja vahetada uute vastu. Kahjuks. Üldjuhul aasta munevust ja siis on kõik. Väga intensiivses tootmises saadetakse välisriigi tehastesse, kus neist tehakse mass lemmiklooma söögiks. Kust mujalt kanasnäkid koertele tulevad. Mina proovin esialgu siinsamas Saaremaal need sümboolse summa eest uutesse kodudesse smuugeldada. Sellise hella südamega nagu ma olen. Kui neid muidugi keegi ei taha, siis peab kiiresti ümber mõtlema. Aga no kana on täna koroona kõrval populaarsuselt teine. Seega vist ei tohiks probleeme olla laiali jagamisega. Tegelikult nad ju munevad väga edukalt edasi. Uskuge mind. Kui 10 kana puhul 5 muna päevas saad, siis on ju täitsa hästi. Ja ikkagi telekas olnud kanad. Saad kasvõi piletiraha küsida naabrinaisele näitamise eest.
Aga kujutame nüüd ette, et saadan enda preilid teistesse kodudesse laiali. Jõudsid ka selle mõtteni, et mul jääb siis laut tühjaks ju. Või noh hunnik kanas*tta jääb järgi. Selle pean kõik välja vedama. Õnneks ei ole see sama hull nagu veise või sea läga. Nende aroomidega tõmbab silma hullemini vesistama kui sibulaga. Ja pärast saad nädal aega veel selle lõhnaga ringi käia. Kõik saavad aru, et laudast tulnud. Maakas. Kana oma külge ei hakka ja lõhna poolest on ka täitsa rahuldav. Mulle juba kodune. Olsles lauda tühjaks vedanud, on vaja kõik põhjalikult puhastada. Kuigi detaile ei ole palju, siis on need ikkagi massiivsed. Seinad, põrandad, restid, matid, pesakastid, munaliin, söödaliin ja joogiliin. Peale seda kogu ruumi lupjamine. Tapame seintes ja muudes ligipääsetavates kohtades kõik elusoleva. Bakterid, seened ja parasiidid. Pealekauba teeb see kõik mõnusalt valgeks. Nüüd läheb uus saepuru allapanuks ja viimaks kogu ruumi koos seadmetega desotamine. Teoorias ei tohiks ühtegi kõrvalist elusorganismi olla järgi. Justkui uhiuus laut ootab uusi asunikke. Arvestades eelnevat kogemust, siis loodan kogu protsessi kestvuseks alates kanade lahkumisest uute saabumiseni kuni 3 nädalat. Noored neljakuused preilid hakkavad täisvõimsusel munema umbes kuu aja jooksul. Tuled uude kohta tööle ja hakkad munema. Tundub veider, aga no kui ülemus nõuab, siis mis muud üle jääb. Ja siis jälle umbes aasta ning kogu protsess otsast pihta.
Kui sa nüüd ilusasti kaasa mõtlesid, siis suutsid ridade vahelt välja lugeda, et tööd on palju, aga kust kohast mul sel ajal raha sisse tuleb? See ongi see järjekordne huvitav osa sellest professionaalsest kanandusest. Noored ja vanad kanad ühte lauta kokku ei sobi, sest ühtede domineerimise tulemusena saavad teised palju viga ning hügieeni on ju ka vaja hoida. Seega ühe laudatäie kanadega ei olegi sissetulekut pea 2 kuud. Ainult väljaminekud. Jep, mul läheb teist lauta vaja. Selline 150-200 tuhande eurone investeering jälle, et saaks olla stabiilne partner jaele ja klientidele. Sa ju tahad ikkagi kogu aeg poest seda mõnusat Saaremaa Mahemuna osta. Kui lett on tühi, siis viskab ikka kettasse küll kohe. Mille jaoks see lett siin on, kui ainult tühjus vaatab vastu. Panustasin enda kallist aega ja vaatasin tervelt kuus osa ETV pealt, kuidas need munad tulevad ja nüüd ma ei saagi neid enam osta. Mõni mu tuttav vaatas veel koos kogu perega. Mis nendest veel saab? On ikka lugu noh. Teoorias võiks peale teist lauta kõik sujuda. Toodang küll vahepeal väheneb poole võrra, aga sellega harjub ära. Aga sellepärast ma enda pusasid, särke ja mütse proovingi müüa, et mingitki sissetulekut saada. Ei proovi ma teid salaja enda töötajateks värvata logotatud riideesemetega.
Selle uue laudaga tekib nüüd üles mitu küsimust, millele ei oska veel vastust anda. Esiteks, kuhu tuleb uus laut? Kas tuleb täiesti uus või vana renoveerimine. Üks on odavam, teine jälle pikas perspektiivis mõistlikum. Ja kust tuleb see raha. Alles aasta tegutsemist panga silmis mingit hullu kõva ärikunni staatust ei anna ja seega sealt mingit võimalust loota ei ole. Või noh ilmselt on tõenäosus laenu saada sama suur, kui Vikinguga jackpot võita. Lauale jäävad Maaelu Edendamise sihtasutus ja investor. Kahjuks ühtegi toetust ei saa ka veel küsida. Pea igal Maaelu Arengukava toetusel on nõue, et ettevõte peab olema tegutsenud 2 aastat ja esimesel aastal käive üle 4000 euro. Noortaluniku toetuse puhul oli jälle nõue, et ei tohi varasemalt olla tegutsenud. Eks ma olen vist siis see ainuke noortalunik Euroopas, kellel on peale toetuse saamist järgneval kahel aastal vaja investeeringuid teha. Jälle selline auväärne staatus.
Saaremaa Mahemunad 