Hoiatus! Järgnev postitus võib kaasa tuua meeleolu muutuse ning rikkuda päeva.

Lisaks on see tüütult pikk. Nüüd, kui oled hoiatatud ja ikka tundub intrigeeriv, siis lasen tulla. Olen nüüdseks kogemuse võrra rikkam, et kuidas on võimalik ühe käega riigi käest saada kenad pikad paid ja teise käega korduvalt nii tugevalt laba käega vastu nägu, et silmad käivad peas nagu kasiino automaadi kettad. Otse loomulikult on mu õnn ikkagi õigel ajal õiges kohas ning täpselt, kui mina enda lauda kätte sain ja enda esimest ettevõtet/lauta üles ehitama hakkan, tuleb peale ülemaailmne pandeemia, mille üks epitsentreid saab olema just Saaremaa.

Äriplaanis riskide all unus muidugi selline asi kirjutamata. Puhtalt oma viga. Õnn aina kasvas ja Saaremaa saavutas iseseisvuse ehk sisuliselt kedagi saarele või saarelt välja ei lasta. Või vähemalt nii sain ma aru. Mul aga pidid ju tulema seadmete monteerijad ja lupjaja mandrilt. Vaatasin enda hoovi peal asuvaid juppe, mis tundusid sel hetkel suured puzzle või Lego technic jupid, mida oli n+1 tükki ning millel ei olnud kaasas ilusat pilti, kuidas lõpptulemus välja peaks nägema. Lisaks oli mul üks tühjaks tassitud sigala, mille seinad vajasid enne kanade sisse toomist bakterite ja viiruste tapmist ehk lupjamist. Aga pole lugu, räägiti mingitest politsei erilubadest, mis tundus just õige, sellistele spetsialistidele anda – Saaremaal ju põhimõtteliselt sellise kogemusega inimesi ei ole. Õnne tuli jällegi juurde, sest politsei käest tuli resoluutne “ei” ilma diskussiooni võimaluseta, et mis tingimustel võiksid sellised spetsialistid ikkagi külastada Saaremaad. Hiljem sain ajalehest lugeda, et just põllumajanduse spetsialistidele on eriluba antud, aga ju siis oli neile rohkem vaja. See oli minu jaoks hetk, kus tekkis päevakorda küsimus, et kuidas on jätkamine üldse võimalik? Entusiasm oli hetkega raugenud ning kurbus, tühjus ja pettumus võttis üle. Enda esimene ettevõte ja lõppes enne, kui üldse mingit hoogu sisse sai…Sisemiselt tundsin, kuidas nüüd saare kadaka sitkus ja kangus hakkas sees suurenema , tungis ajju ning pani tšakrad tööle. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Nüüd hakkasid kõned lendama igas suunas ning lahenduse otsimine oli tõusnud prioriteediks number üks. Nagu ikka, käid selle kõige hullema koha läbi ja ükskord peab hakkama ikka veidikene paremini minema. Kui lõpuks võimalikult paljude käest küsida, et kas keegi teab kedagi, kellel võiks olla selline masin/kogemus/võimalus sellist asja teha, siis hakkab lõngakera ka hargnema. Tuli välja, et siin elab ikkagi ka selliseid mehi, kes varem on sigalaid kokku pannud. Super, kamba peale saame ikka selle puzzle kokku. Ja Sõrves on veel lubjamees ka olemas. Kas nüüd on tõesti nii, et vihmapilved lähevad laiali ja eriti magusad kiired paistavad otse väljavalitu peale. Tundub nii, sest praeguseks on laud juba lubjatud ja Saaremaa omad montaaži mehed toimetavad laudas. Nüüd on muidugi õige hetk grand finale’ks, sest tuleb info, et PRIA ei ole nõus mulle toetuse viimast osa enne välja maksma, kui mul vajalik töökogemus täis saab ehk aasta pärast. Ja see summa on 10 000 eurot. Kui nüüd täpsemalt lahti seletada, siis “noortaluniku toetuse” määrus ütleb, et toetuse saajal peab olema vähemalt kahe aastane põllumajandusvaldkonna töökogemus või saab ta selle omandada ka enda ettevõttes peale toetuse saamist. Vaadates määruse seletuskirja, siis öeldakse seal nii: Põllumajandusalaseks töökogemuseks võib lugeda näiteks ka põllumehi teenindavas ettevõttes töötamise kogemust, kui töö oli seotud otseselt sööda- või silovarumise teenuse osutamise, teravilja koristuse või kuivatamisega või muu sellise otsese põllumajandusliku tegevusega.

Juhul kui töökogemus on saadud vahendusteenuse osutamisega või ainult põllumajandussisendite müügiga, siis ei ole tegemist põllumajanduskogemusega. Jah, olen töötanud ka sisendite müügi peal, kuid VitalFieldsi töö sisu oli muuhulgas ka põllumeestega koos e-põlluraamatu väljatöötamine, mille sisu ainult põllumajandus ongi. Nüüd saan tunda PRIA meelevaldset määruse tõlgendamist taotleja kahjuks, sest ühtegi minu töökogemust nad põllumajandusvaldkonna vääriliseks ei pea. Lisaks aitab PRIA loogika järgi nendele esitatud ja nende poolt heaks kiidetud äriplaani ellu viia 25% toetuse vähendamine. Sest äriloogika ju niimoodi kehtib – vähendame eelarvet ja jätame finantseesmärgid samaks. Alustavale põllumajandusettevõtjale on see kahjuks surmav pauk, sest ükski finantsasutus ilma eelneva käibeta raha ei laena ja sellist summat endal tagataskust võtta ei ole. Isegi, kui toetus on garantiiks. Aga jällegi, puhtalt oma viga, et ei osanud sellist asja ette näha. Mina aga praeguseks lõpetan ja lähen otsin endale võimaluse puuduolev raha kuskilt leida.

Lauda ümberehitus kanalaks

Kuigi võiks eeldada, et laut on ju laut ja pole vahet, kas seal on lehm,siga või kana, siis tegelikult on igale loomale mõeldud hoone ka enda eripäradega. Kuigi katus, seinad ja põrand on sarnased, siis sisu on täiesti teine. See aga tähendab ka minu lauda jaoks korralikku “digimuutumist”.

Tehtavate tööde nimekiri on pikem kui suure pere ostunimekiri aga päevade arv nende tegemiseks on pigem lühike ehk kokku suurusjärk 2 kuud. Edasi lükkamine on võimatu, sest kanade kasvu ju minu andmetel veel pidurdada ei ole võimalik. Aga mis seal ikka, hakkame otsast pihta nimekirjaga ja vaatame kuidas läheb. Esimesena läksid peale Kermaare ehituse poisid ja lammutasid aedikute tellistest seinad ning armeeritud betoonpostid välja. Paras väljaelamise töö. Kermaare ehitust ehk Kermo Ehanurme soovitan ka teistele Saaremaalastele, kellel vähegi ehitustegevust on vaja, sest siiani aitab ta enda asjalikkusega mind paljudes töödes. Lammutuse jäägid sai pandud igale poole põranda sees olevatesse kanalitesse ja aukudesse. Siis läheb ju jälle vähem betooni. Oleks tahtnud küll üleni siledaks valatud põrandat aga 600 ruutu alustaval ettevõtjal siledaks valada on jällegi kena unistus mida omada ja kanadel ei tohiks sellest sooja ega külma olla. Keskele läksid kiirendusraja triibud, sest sinna tulevad pesakastid koos munaliiniga ning need peavad kenasti loodis olema. Betooni silumisega aitas Saaremaa üks parimaid ja õnneks ka oma küla mees Pörandamehed OÜ. Raudbetoon tuli Saare Betoon OÜst kahe autoga. Päris äge oli lähedalt näha, kuidas sellest suurest paagist tuleb välja halli vedelat sousti, millest hiljem saab korralik kivistunud moodustis. Seguautod on lahedad. See on fakt!

Töö jätkus hoogsalt ja vahepeal jõudis Lõuna-Eestist kohale põhiasi ehk kanala sisseseade ise. Olin seekord sunnitud kasutatud seadmed ostma nende odavama hinna tõttu. Praegu näen kõvasti vaeva, et saaks kõik puhtaks pestud õigeks ajaks, mis muidugi ei ole kiire töö. Mugavam oleks olnud võtta tehasest uued, aga jällegi – alustav ettevõtja ei pea mugavust tundma. Lõuna-Eestist Saaremaale terve rekatäis asju tuua on ka paras väljakutse, sest kaubaliiklus selle piirkonnaga otse on harv ja nagu saarlasele kohane, läks see tavapäraselt kulukamaks aga vahepeal oli hoopis tükkis küsimus, et kes oleks üldse valmis seda ära tooma. Käsitsi peale ja maha laadimine oli mõnus lisanüanss, mis tegi asja veel põnevamaks. Õnneks leidsime Kiiltrans OÜga ühise keele ning hoovis need olidki. See aga püstitas järgmise probleemi, kuid sellest juba järgmises postituses. Täna võib öelda, et mul on olemas ka vesi, mis tuleb otse Salmelt ning lisaks ka kanalisatsioon. Maa sisse läks 10 kandine paak, mis näeb välja nagu venelaste allveelaev. Seega, kui keegi juhtus sel hetkel mööda sõitma ja nägi seda purakat, siis tegemist ei olnud millegi muuga kui lihtsalt solgi paagiga. Muidugi aitavad sellise asjaga Arens Torutööd OÜ. Suuremad ehitustööd peaks sellega olema kaetud ja ka suurem osa eelarvest on läinud kõikide nende tööde ja asjade peale.

Praegu püsime veel eelarves. Samas on sekkunud riiklik instanss, kes soovib eelarvet vähendada, kuid millest ehk saame samuti juba rohkem rääkida järgmisel korral. See on pannud tegelikult kogu projekti jätkamisele suure küsimärgi külge. Ja kui täitsa ausalt rääkida, siis Saaremaa isolatsioon on teinud olukorra äärmiselt keeruliseks. Tulevas postituses proovin lahti seletada ausalt ka kogu negatiivse poole, mida ei osanud oodata ning kuidas ühe käega tehakse pai ja teise käega lüüakse laia käega vastu nägu.

Kanade tulevasest kodust lähemalt

Nüüd saame lähemalt sellest vanast ja ägedast laudast endast rääkida. Asub see Sõrve väravas Salmel ja oli kunagi osa Salme Kolhoosist. Omal ajal oli tegemist päris kõva sõnaga, sest sinna kompleksi kuulus piimalehma laut koos heinaküünide ja kuuride, sigala ja hunniku maadega. Aga nagu ikka Vene ajal lõpul ei läinud äri enam üldse hästi ja võeti vastu kollektiivne otsus kõik eraldi maha müüa. Sellest peale on lehmalaut tegutsenud aktiivselt edasi, kuid sigala jäi seisma. Peamine kasutusala oli laoruum.

Sigala ise muidugi koosneb omakorda veel kahest erinevast osas – uuest ja vanast. Vana on üpris vana nii väljanägemiselt kui ka aastalt. Ehitati see minu teada 60ndatel. 80ndatel otsustati, et lisaks olemasolevale on juurde vaja veel rohkem lauda pinda ning tehti hunnik erinevaid projekte, mille tulemusel valmis uus värske laut. Põhimõtteliselt see jäigi uueks, sest napilt 10 aastat oli see kasutuses, kuni müüdi maha. Eks elu tegi omad korrektuurid, kuid mulle sobib, sest just selle uuema poole ostsin ma endale.

Minu, kui linnavurle jaoks, on see massiivne – umbes 1500 ruutu põrandapinda. Kui sellest numbrist on keeruline aru saada, siis kujutage ette, et Kalamaja kahetoalisi 40 ruuduseid kortereid mahub sinna 37 tükki. Sisuliselt terve kortermaja. Nii, et ruumi jätkub kasvõi kapselhotelliks. Kanade koduks olev lauda osa on kokku 850 ruutmeetrit, mida on mul vaja kärpida 600 ruudu peale. Külmal ajal on vaja neid väikeseid hoida ka soojas, et tervis ikka hea oleks ning seda pinda suudan ma esimesel aastal reaalsemalt kütta. Alustaval ettevõtjal on ju rahakott suure auguga ja finantsettevõtted käivad suure kaarega mööda nagu pahast haisust. Aga pole hullu, proovime hakkama saada. Õnneks võib öelda, et katus ja seinad on täitsa rahuldavas seisukorras. Mõned värskendavad tilgad niiske ilmaga vastu paljast pealaupa kukuvad, kuid nendest peaks võim üle käima ning sügiseks on kadunud nagu rändlinnud. Kahjuks puuduvad elementaarsed kommunaalsed ühendused ehk elekter, kanalisatsioon ja vesi. Kui nüüd mõtled, et laut on äge ja tahaks endale ka, siis soovitan osta miinimum vee ja elektri liitumisega. Hoiad kokku nii umbes 10 000 eurot. Elektri jaoks on hetkel asendus olemas ja teeme koostööd naabritega ning vesi koos kanalisatsiooniga peaks ka lähiajal tehtud saama. Omalt poolt proovin anda sellele ägedale laudale uue hingamise, mis peaks saama seest väga moderne. Kasutame nii palju automaatikat, kui praegune tengelpung ja tehnika võimaldavad. Pesakastid on nagu nutimaja, kus muna kukub pehme aluse peale ning sealt edasi veereb liinile. Mina vajutan nuppu ja teiselpool seina nopin selle liii pealt karpi. Automaatselt saavad juhitud nii sööda- ja joogiliin kui ka ventilatsioon ja valgustus. Kokkuvõttes tähendab see võimalikult vähe stressi ja õnnelikumat elu Saaremaa uutele asukatele mahekanadele.

Tere, mina olen Tanel…

…ja otsustasin jätta Kalamaja korteri Tallinnas ning kolida tagasi Saaremaale, et seal alustada enda päris esimese ettevõttega – “Kanamajaga”. Nimelt hakkan ma pidama kanu, täpsemalt mahekanu ja veel täpsemalt hakkab neid olema 3000 tükki.

Järgnevate nädalate ja kuude jooksul pakun ma teile osa sellest, kuidas alustada sisuliselt paari tuhande euroga põllumajandusettevõtet omamata selleks ühtegi maatükki, lauta või tehnikat. Peale gümnaasiumi lõpetamist otsustasin minna Eesti Maaülikooli õppima põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. Eelnev kogemus selles valdkonnas on nii suur, kui ühe lambaid ja kanu pidava vanaisa lapselapse kogemus olla saab ehk sisuliselt 0. Tagantjärele mõeldes oli põllumajandusse minek igati tark otsus, sest olles nüüd selle sektoriga kursis pea 10 aastat, võib öelda, et inimesed, kes toitu toodavad, on hingega asja juures ja iga kevadine värske algus tootmises on tükk maad rohkem vaimu turgutavam kui kontori laua taga Excelis numbreid liigutada ning koosolekult koosolekule tormata.

Peale ülikooli olen käinud läbi selles valdkonnas kõik sektorid- ministeerium, sisendite ost-müük põllumehele ning lisaks ka startup. Samas puudub sellest nimekirjast see kõige tähtsam ja olulisem meie kõigi jaoks- toidu tootmine. Hing soovis alati sinna jõuda, kuid nüüd jõudis ka mõistus järele. Otsing selle kõige õigema lahenduse järgi kestis pea 10 aastat, kuid kõik see hakkas konkreetsemaks formuleeruma 2018. aasta sügisel, kui nägin Maalehes tutvustavat Leedu Auga gruppi, kus räägiti ka mobiilsetest kanalatest. Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda õigem see tundus. Sealt edasi läks mõte lõpuks lokaalse kanala peale ning nii see lauda otsing Saaremaal algas.

Õige laut leitud, otsisin välja omanikud ja pidasime nõu. Laut seisis jõude ja saavutasime kokkuleppe. Rääkides kodupangale enda ideed, kukkus haldur naeru tõttu tooli pealt maha ning viisakalt vastati ei. Selge see, et kange Saaremaa kadakas paindub palju ning lõpuks jõudsin omadega Maaelu Edendamise Sihtasutuseni. Suur kiitus sellele organisatsioonile ning tema töötajatele, sest nendepoolne lahkus ja sõbralikkus on aidanud mind väga palju. Edasi avanes PRIAs “noortaluniku” toetuse voor ning tänu konsulent Triin Luksepale saime minu mõtted õigesti kirja ning 2019. aasta novembris oli MES’i laenu ja PRIA toetuse positiivne otsus käes. See tähendab, et minu esitatud äriplaani usub kaks erinevat otsustusorganit ja mulle usaldati ühtekokku 125 000 eurot enda ägeda plaani elluviimiseks. Nüüd ostsin ma endale lauda ning milline see täpsemalt välja näeb ja mida ma pean tegema, et kanad sisse saaks tuua, näeb juba järgnevate postitustega.

Pildi autor Elisa Avik

Start – Noored maale ja põllumajandusse!

Hea meel on teatada, et teekond mahemunade tootmiseks Saaremaal on saanud avapaugu – laut on lõpuks meie!

Järgnevad nädalad tulevad kiiremad kui ravimitereklaamide hoiatuste lugemise kiirus ja Saaremaa paradiisi pürgivate tibude loovutamise viimane aeg on mai alguses.


See seab meile range tähtaja ning kui me aprilli keskpaigaks pole teatud tegevusi ära jõudnud teha, siis peame seekord tibudest suu puhtaks pühkima. Aga saarlane on ikka üks sitke kadakas ja me pingutame kõvasti, et nii endale kui ka teistele ennast tõestada!


Praegu on ees ootamas:
1) laudas aedikute lammutamine ja ülejäägi välja tassimine
2) põranda tasandamine kanala sisseseade jaoks
3) elektriühenduse taastamin
4) vee ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine
Järgnevate kuude jooksul on just Sul võimalus kursis olla kogu toimuvaga ning miks jätta kõike seda enda teada, kui saab seda lehte ka enda sõprade ja tuttavatega jagada!