Mulle tundub, et lõpuks hakkavad kõik suuremad tulekahjud kustuma ja saan ka enda varbad sooja liiva sisse suruda ning nautida mõnusal rannal jalutamist.Tegelikult on viimane kuu poolteist olnud minu jaoks vaimselt ikka väga raske. Kõik näitajad näitasid, et raha ei jätku ja peale ei tule ka piisavalt, et saaks asja jätkusuutlikult käima. Mida päev edasi, seda raskemaks see koorem õlgade peal läks. Ja ma ütlen ausalt – nii ei ole üldse mõnus.
Eelmine nädal juhtus kaks positiivset asja. Meid külastas väga tore Põllumajandusameti spetsialist, kes vaatas kõik meie maheda tunnustamise jaoks vajalikud asjad üle. Kuna olime ennast teadlikult nõuetele vastavaks juba algusest peale planeerinud, siis õnneks ka spetsialist sai meie ideest ja ponnistustest aru ning kirjutas meile välja mahetunnustuse. Ehk nüüd meil on olemas minu arust kõik vajalikud heakskiidud ja kooskõlastused ja mis iganes muud asjad selleks, et me saaks toota, pakendada ja müüa. Täiesti saan aru, miks on mõtet osta töötav ettevõte, mitte ise hakata nullist neid asju tegema. Teine positiivne ja see kõige tähtsam uudis saabus neljapäeval, kui üle kuu aja tagasi Maaelu Edendamise Sihtasutusele sisse antud jätkulaenu taotlus kiideti heaks. Teate, see raskus, mis seda kirja lugedes õlgadelt kukkus, oli ikka väga suur. Hea, et oli paks betoonpõrand all, muidu oleks saanud seda ka veel lappima hakata. Mida see minu jaoks tähendab on see, et reaalne pankrotioht on sellega kadunud ja nüüd pole mul midagi muud teha, kui ainult müüa ja võimalikult kiiresti kasumisse jõuda. Aga ma ütlen see raskus, mis kadus – ma pole ennem sellist asja kogenud. Lihtsalt kirjeldamatult äge tunne! Aga tegelt ongi raske mingit paralleeli praegu tuua. Olles nüüd see inimene, keda meedia vahendusel vahetevahel otsitakse ehk see noor, kes kolis maale ja alustas enda ettevõttega, siis ainuke riigipoolne asutus, kes reaalselt ka kaasa aidanud sellele projektile, on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Seega suur kiitus ja tänu neile! Praegu võiks öelda, et tänu nendele on elu maal võimalik. Ja kui endise ministri plaan jagada laenuraha maja ostuks/renoveerimiseks ja käiku läheks, siis see oleks samuti väga suureks abiks. Mulle tundub, et kahjuks praegune minister sellist eluviisi väga ei poolda.
Seadsin ka alguses endale ühe eesmärgi, et kui selle saan täidetud, siis võib esimese suurema etapiga rahul olla. Nimelt, kui ma saan ise poodi minna ja osta endale Saaremaa Mahemunade karbi. See tähendab seda, et tootmine käib, kõik load on olemas ja sildid ning muud logistilised lahendused on kõik leitud. Olen sellele väga lähedal ja võib juhtuda, et juba see nädal saan ma ka seda teha. Kindla peale minek munade ostul on just selle sama sildiga karp. Saate Saaremaal toodetud pooleldi “käsitöö” hea maitsega mahemunad! Aa.. ja väga äge oli ka reedel ja pühapäeval Auriga Kaubanduskeskuse ees olla. Mõni ikka jälgib ka mu tegemisi ja väga tore on, kui tullakse toetust avaldama. Kas siis suusõnaliselt või soetades karbi mune! Inimestest kiirgav positiivne energia hakkab sama hästi peale nagu südasuvine soe päike 
Pakendi au ja tänu läheb Mihkel Mäematile.
Saaremaa Mahemunad 