Meie munadel on müügiluba!

Lõpuks ometi oleme me alustamise protsessi ametlikult lõpetanud. Hullumeelsed viimased kuud on kulmineerunud lõpuks meie enda pakenduskeskuse tunnustamisega ehk VTA andis meile loa ametlikult mune pakendada ja müüa. Ei tea, kas ainukesed Saaremaal. Lux värk, ma ütlen. Aga ega see kerge ei olnud. Iga päev tuli mune peale ja nimekiri oli pikk, mida tegema pidi. Alates enesekontrolli plaanist kuni ruumi enda remondi ja silumiseni välja. Toidutootmisega kokku puutunud inimesed ilmselt mõistavad seda valu. Ja uskuge mind, ma mõistan teie valu ka nüüd väga hästi.

Kõige keerulisem oli see reedene päev, kui spetsialisti külla ootasime. Nagu oleks teinud esimest riigieksamit või tööintervjuud. Enda arust oled kõik ette valmistanud, aga tegelikult sa täpselt ei tea, mida sa pidid ette valmistama. Kas mul on kõik vajalikud asjad ikka tehtud? Omast arust ju on, aga ma ei tea, mis need kõik asjad üldse on. Igatahes, närv oli sees väga tugev ja lõpuks, kui tunnustus anti, siis oleks nagu kooli lõpetanud. Pidulik aktus ja lilled olid veel puudu. Samas vanemate ja lähedaste õnnitlused olid olemas, aitäh teile! Suur asi jälle tehtud ja nüüd ei takista meid miski mune teile müümast.

Neid mõnusaid, mahedaid, kohevaid ja puhta maitsega Põhja-Männiku talu Saaremaa mahemune. Need kirjeldused ei ole mitte minu välja mõeldud, vaid ikka juba tarbitud munade kohta kokku kogutud tagasiside. See alustava ettevõtja teekond on ikka üllatavalt raskeks osutunud. Kui teised saavad käia paljajalu mõnusal liivarannal, tuul sasimas juukseid ja päike paitamas pealage, siis ma olen sattunud tormilisele pankrannikule, kus iga sammuga komistan kivi otsa ja kukun auku. Samas, augus tuleb jälle põhi vastu ja väikeste sinikatega liigun ka loodetavasti õiges suunas. Vähemalt saavad kõik eesmärgid ikkagi täidetud.Üheks suurimaks raskuseks on siiani veel raha puudus. Natuke humoorikas, samas ka kurb on mõelda, et oled teinud suurusjärk 120 000 eurose investeeringu 2-3 kuuga ning kolmanda kuu lõpuks on sul pangaarvel 265 eurot ning umbes 7000 euro ulatuses on tulemas veel arveid. Aitäh, PRIA, mitte tunnustamast minu põllumajanduslikku töökogemust. Eks uue määruse muudatusega saab nüüd minusugused kohe kindla peale eemale hoida. Ehk tegelikult peale kogu seda suurt ehitustööd ja asja valmis saamist on kuklas koputamas tugevalt kogu aeg pankroti oht, sest kui raha pole, siis ei saa sööta osta, kommunaalarveid maksta ning kuni selleni välja, et kütust osta kauba laialiveoks või üldse kauba pakenditeks. Veider mõelda igatahes, et kui väike summa võib ära nullida väga suure töö. Aga loodame, et juba nädala jooksul saan selles vallas ka lõpuks positiivsema uudise. Veits narr oleks ju praegu seda putkat kinni panna.

Lisaks tegime kaks nädalavahetust niiöelda avatud talu päeva, kus näitasime huvilistele sööta ja selle tegemist, automaatikat ja lauta ennast. Minu jaoks olid need igati meeleolukad päevad ja see positiivne energia, mis uudishimust kiirgas, oli kõike seda eelnevat kahte rasket kuud väärt. Seega, suur aitäh inimestele, kes meid külastasid ning loodetavasti saite nüüd teada, kumb siis ikkagi oli enne, kas muna või kana või hoopis midagi muud. Ja, et poest ostes jälgige ikka munadel olevat koodi – 3 alguses kõige kehvem variant ja 0 alguses kõige parem ehk mahe. Tähekombinatsioonist EE kõige parem, kuigi Eestis müügilettidel üle poolte on midagi muud. Huvi pärast võid jagada kommentaaridesse pilte ka, et mis kood ilusa karbi sees on! 🙂

Kuidas erinevad mahekana ja puurikana pidamine?

Tänase postitusega proovime teid veidike harida. Seega, kui selline teema ei sobi, siis võib mujale klõpsata. Nii, nüüd on üle poolte lugejatest läinud ja saame rahulikult väikse seltskonnaga edasi minna. Enne tarku sõnu ülevaade siiani toimuvast ka. Oleme kanadega koos olnud nüüd veidike üle nädala ja hakkame vaikselt üksteisega harjuma. Laudas ringi käies jalutab üpris suur kari mulle järgi. Kui ma veel seisma jään, et põrandalt mõned munad korjata, hakatakse mulle otsa kaagutama ja nokkima ning üldse nii jalgade vahelt ja igalt poolt läbi pugema. Ilmselgelt ei ole neil minu ees aukartust ega midagi. Kuna selline vanamoeline juhtimisstiil neid ei kõneta, siis toetav ja seltskondlik tundub toimivat. Iga päevaga kasvab munade hulk. Täna oli kokku isegi 55 kümnest karpi. Kui nüüd VTA käest pakenduskeskusele (uhke sõna, aga tegelt koht, kus munad sorteeritakse ja pakendatakse) tegevusloa saab, siis läheb ka ametlikuks müügiks. Munakrediidi inimestele on saadetud välja instruktaaž, kuidas seda saab lunastama hakata. Kes veel ei ole minu käest emaili/kõne/sõnumit saanud, siis ilmselt olen sind kahe silma vahele jätnud või on kiri läinud spämmi. Seega palun kirjuta mulle ise 🙂 Nüüd aga see harimise teema. Proovime täna selgeks teha, et kust tuleb mahemunale poes hind 3,5 eurot ja puurikanale 1 euro.

Kõige esimesena alustame kanadest endast. Kui kujutate ette põranda peal ühte ruutmeetrit. Kui ei kujuta, siis tee vähe pikem samm, pööra 90 kraadi paremale, jälle pikem samm, jälle 90 kraadi paremale ja siis veel üks selline samm koos pöördega ning saad aimu. Mahekanasid tohib määruse järgi sellisel alal olla kokku 6, minul on isegi 5. Puurikanu tohib olla umbes 13. Vahe üle kahe korra. Puuride miinimumkõrgus tohib olla umbes 20 cm. Mahekanu üksteise peale ei tohi panna. Puure võib jällegi panna nii palju, kui kannatab lagi või puuride konstruktsioon. Sellise arvutuse järgi mahuks minu 600 ruutmeetrisesse lauta veidike alla 80 000 kana. Mahedaid tohib olla kuni 3000. Vahe pea 27-kordne. Muidugi ei ole puurikana stressis, sest vastasel juhul ta ei muneks. Aga üks näide, mis äkki võiks sobida paralleeliks. Eks igaüks ise otsustab kas sobib. 45 aastane tugevas ülekaalus meesterahvas elab üksiku emaga koos ning vaatab päevast-päeva telekat/mängib arvutiga. Noormehel ei ole samuti stressi, aga kas elukvaliteet on täisväärtuslikuks eluks piisav? Ma ei ütle, et mahekanade elu on lust ja lillepidu, aga minu arust on see suur samm paremuse poole võrreldes puuris elamisega. Ehk inimesed, kes tahavad nokkida mahetootjate kallal, siis alustame ikka kõigepealt redeli kõige alumisest otsast ehk puurikanade pidajast ja siis kui kõik muud vaheetapid on läbitud, võite minu juurde tagasi tulla. Olen kindel, et leiame kõigile sobiva lahenduse. Aga sellegipoolest, üks suur faktor hinna puhul on just see sama pidamisviis. Ühte mahub kasti päris palju, teist jälle suurde ruumi üpris vähe. Teise asjana on suur erinevus ka söödas. Mahekanadel kasutatakse ainult mahesööta. See tähendab, et vähem taimekaitsevahendite ja muude keemiate jääke satub kana sööta ja seega edasi sealt muna sisse endasse. Tähendab, maheda puhul ei ole neid jääke üldse. Soovitan tagantjärgi vaadata Laseri saadet: https://kasulik.delfi.ee/…/tana-laseris-toidulaud-on…Kuigi ei ole veel täielikult tõestatud, siis toit, mida me igapäevaselt endale sisse ajame, võib soodustada vähi teket kehas ehk mida puhtam toit, seda vähem tõenäolisem on endale ligi tõmmata see levima hakanud haigus. Kui me jõuame nüüd sinna hinnani välja, siis kas 3,5€ vs 1€ on suur või väike vahe kõige seda eelnevat lugedes, otsustab igaüks ise. Näiteks autoga rahulikumalt sõites, suudab selle vahe päris kiiresti tagasi teha ja õnnetuse tõenäosus ka kohe väiksem. Kuidas nüüd poest muna ostes ikkagi teada saada, mis on karbi sees? Minge vaadake munalettidele poodidesse ja sealt leiab üpris vaimukaid kirjeldusi müüdavatele munadele. Küll on talumunad, maamunad, kollased munad või mitmeid muid erinevaid väljendeid puurikanadele, mis suusoojaks head küll. Ilmselt saan ma nüüd palju pahameelt selle väljaütlemise eest. Tegelik tõde on ikkagi muna enda peal olev kood. Näiteks meie talu muna kood on 0EE36063. Esimene number tähistab pidamisviisi:3- puuris peetavad kanad2- õrrekanad1- vabapidamisel peetavad kanad0- mahetootmisel peetavad kanad. Kaks tähte tähistavad päritolu riiki ehk EE meie koodi puhul Eesti ning viimased viis numbrit on tootja tunnus, mis on PRIA’ga seotud. Statistikaameti andmetel on Eesti munadega isevarustatuse tase 69% ja kui sealt Eesti eksport maha võtta, siis Eesti elanik tarbib rohkem imporditud mune. Ja muidugi peavad käima mahekanad ka õues. Saaremaal muud moodi vist ei saagi 🙂Seega järgmine kord, kui poodi mune ostma lähed, siis tee karp lahti ja jälgi rohkem koodi, mitte hinda. Muidugi on seda jama kuulata minu käest, kes müüb poe kõige kallimaid mune. Aga kui panin sul peas veidikenegi mõttekääru tööle, siis jaga seda infot enda sõpradega. Vabalt võid nad kommentaaridesse ära täägida, sest siis nad mõtlevad, et äkki võitsid midagi või on nendest piinlik pilt üleval 🙂

Kuidas kanad kohanenud on?

Tuli idee ja see tehti ära! Pirn minu pea kohal on muutunud kanaks. Neid ridu siin kirjutades on siiani raske aru saada, et kirjutan enda elust, mitte mingit järjejuttu. Kui veel napilt 2 kuud tagasi notarist uue lauda omanikuna välja tulin ja pea ees tundmatusse sukeldusin, siis praeguseks võib öelda, et vee all oli väga palju suuri kive, millest ma õnneks sujuvalt mööda libisesin. Oleks keegi alguses öelnud, et see teekond on suuri ja väga teravaid kive täis, siis ilmselt oleks hüppamata jäänud. Nüüd tagasi vaadates on seda kogemust väga raske üle trumbata nii minul endal kui ükskõik kellel maailmas. Ülemaailmse pandeemia ajal ühe väikese saare peal isolatsioonis panna püsti laut, mis ei jää Euroopa sama valdkonna kõrgetasemelistele üldse palju alla, vot selle eest viskan endale kõrge viieka pihku.

Tegelikult jääb minu osa selles protsessis üürikeseks, sest need inimesed ja ettevõtted, kes sel ajal mul abis olid, on ülimat kiidulaulu väärt. See sünergia, abivalmidus, nutikus ja reaalne tahe aidata kaassaarlast teeb praegugi selle peale mõeldes silma niiskeks. Siit nüüd need ettevõtted ja inimesed, tänu kellele see projekt oleks jäänudki paberile:

– Kermaare Ehitus OÜ Kermo Ehanurm ja tema töölised. Ükski ehitus ega lammutustöö ei jää asjalikult tegemata

– Smidt Metall OÜ Andres Smidt ja kaks Ivo (pikem ja lühem). Mehed, kelle põhitööks ei ole kanala seadmete ülespanek, aga nende oskuste ja tarkustega ei olnud see neile isegi keeruline. Muuseas üks Ivodest ehk Ivo Lepik pakub ka ülimõnusaid villast riideesemeid (www.sarapikuvilt.ee)

– Saare Elektroservis OÜ Tiit Mägi, Riivo (kui õigesti kirjutasin) ja kolmas mees, kelle nimi on läinud kõrvust mööda. Viska neile pastakaga paberi peal arusaamatu projekt ette ning ilma pikalt seletamata on töö tehtud.

– Arens Torutööd OÜ Indrek Sink ja tema töömehed. Ütle, et tahad Vene allveelaeva koopiat endale hoovi maa sisse või uusi torusid paksu betooni sisse – ei ole üldse probleemi.

OÜ Hansamer OÜ Ergo Pohlak. Isegi, kui ostad tema käest viimase peal kanala tehnoloogia, siis mingi isolatsioon ei morjenda teda. Läbi telefoni saab ju ikka selle kokku panna ja üks väheseid, kellel õnnestus eriloaga Saaremaal käia.

– Äntu Mõis OÜ Rein Miller ja Lauri Bobrovski. Nende käest saab nii palju kana tarkust, et lõpuks võtadki neilt alguses 1500 kana ja pärast sama palju juurde. Kõik puhta mahedad ka.

– Bauhof Saaremaa Kärolin Raudsepp, kes tegi ehitustarvete ostmise koha lihtsaks. Rõõmsameelsus ja abivalmidus on tema jaoks normaalsus. Hea meelega lähen sinna poodi alati tagasi.

– Pörandamehed OÜ Marek Hoogand ja paarimees teevad kindlalt terve Saaremaa parimat ja siledamat betoonpõrandat.

– Kiiltrans OÜ toob isegi su kanala sisseseade Lõuna-Eestist Saaremaale.

– Maaleht ja Lennart Käämer, kes tulevad kaasa blogi ideega- Valmar Voolaid, kes peale ilusate piltide ja videode tuleb appi ka kanu maha laadima. Ei saa öelda, et fotograafi töö üksluine ja igav oleks.

– Munakrediidi ostjad, sest just teie toetusega sai see projekt jätkuda.

– Ja enda perekonda ja sõpru, kes käisid ja panustasid palju enda vaba aega ja võhma! Jätke meelde need nimed siin nimekirjas, sest nemad on väga head inimesed!

Aga nüüd edasi enda uue 1500 preili juurde. Ilmselgelt mõjus Saaremaa piiride avamine hästi, sest kohe kolis siia elama 1500 uut naist ja 15 meest ehk kanad ja kuked. Kui esimest korda elus kanad endale võtta, siis miks teha väikselt ja proovida alustuseks näiteks 10 kanaga, kui saab ka panuseid tõsta ja võtta kohe 1500. Peale karja mahalaadimist jooksis juhe kokku ja aju läks paanikasse. Mida sa nende kanadega peale nüüd hakkad ja miks sa seda üldse tegid? Sama näoga vaatasid ka kanad mulle otsa, et veider vend selline aga suva, laut on ilus ja mõnus. Ise ehk veidike sain magada ja järgmine päev oli keeruline. Tekkisid esimesed probleemid, kus kanad hakkasid üksteise sulgi nokkima ning kohati oli olukord üpris kurb. Tekkis jälle paanika, aga ei lasknud seda üle keha levida. Surusin tunded maha ja hakkasin lahendust otsima. Sammhaaval spetsialistidega konsulteerides ja parendusi sisse viies hakkas olukord paranema. Tänaseks julgen öelda, et saame juba hakkama ja mis kõige ägedam – esimesed munad on kätte saadud. Teate, see omlett, mis järgmisel hommikul enda kanade munadest tehtud sai, on kirjeldamatu. Kõik see kaks kuud jooksis korraga silme eest läbi – need raskused, need pääsemised, need võidud, need kaotused. Kõik kulmineerus selle esimese ampsuga. Kõige kallim omlett, vähemalt minu jaoks, nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt. See kõik oli seda väärt! Silm läheb jälle märjaks ja mahemuna on tõesti hea. Aitäh teile!

Kanad on kohal!

Tere,Mina olen Tanel ja nagu kõik teised sel aastal, võtsin ma endale kanad. E-poest tellisin 15 kana aga 15,00 asemel tuli autocorrect ja tellimusse läks 1500 kana.

This image has an empty alt attribute; its file name is 96235924_166179598216500_8185566921479946240_o.jpg

Mis siis ikka, eks saab hakkama. Täna oli emotsionaalselt ja ka füüsiliselt kurnav. Läbi kõikide jamade ja eriolukordade suutsin ma eelkõige endale tõestada, et see Saare kadakas on päris tüütu, sest lõpuks on laut napi kahe kuuga valmis. Isiklikke töötunde läks sinna nelja kuu eest. Aga näed, kõigi kiuste, sain valmis ja kanad on samuti kohal. Mis edasi? Kes seda teab, ma ju esimest korda pean kanu. Eks pikem jutt ja selgitus tuleb järgnevatel päevadel, kui 1500 preilit on pika transpordi andeks andnud ja Saaremaa puhta õhuga mönusalt ennast sisse seadnud!🥚🐥🐔🤠👨‍🌾

This image has an empty alt attribute; its file name is 96235924_166179598216500_8185566921479946240_o.jpg

Edusammud – kanala peaaegu valmis!

Emotsioonid käivad üles-alla nagu sepa haamer uut vasarat valmistades. Kuigi finantsmured koputavad kogu aeg kuklas, siis väga äge on saada toetavaid kõnesid ja sõnumeid nii tuttavate kui ka võõraste käest. Lisaks läheb laudas kogu seade usinate sammudega lõpu suunas ja näha nii suuri muutusi iga päev on lihtsalt ilus.

Üpris veider oleks nüüd asjad kokku pakkida ja alla anda. Proovin veel leida sobivat lahendust ja võib juhtuda, et tuleva nädala jooksul avame võimaluse osa saada maailma esimesest “munakrediidist”. Täpsem info tulemas. Kui varasemate postituste puhul väga suuri edasiminekuid piltide osas ei tundu olevat, siis nüüd hakkab kogu lauda sisu meenutama seda, milliseks ta saama peab. Peale selle, et lupjamine eemaldab bakterid ja haigused, teeb see ka kõik pinnad valgeks. Laut näeb seest välja nagu moderne renoveeritud Telliskivi loomelinnaku büroo. Ma nüüd loodan, et kanade jaoks see liiga uhkeks ei ole läinud. Sisseseade paigaldajad on olnud väga asjalikud ja võib tõesti öelda, et mehed teavad, mida teevad. Pundi peale oleme kokku saanud praeguseks hetkeks umbes 85% vaja minevast seadmetest. Veel on vaja paika seada ühe poole söögi- ja joogiliin, põhisöödaliin, punker, käiguluugid, ventilatsiooni klapid ja võrksein eraldamaks kahte poolt laudas. Kuigi ma ise tean, kuidas kogu süsteem tööle peaks hakkama, siis teistele seletades on tore näha, kuidas ka nende silmad lähevad särama. Tõsiselt huvitav atribuutika ja tipptehnoloogia lihtsa kanapidamise juures. Ilmselt aastakümnete pikkuse kanakasvatuskogemusega tädi Maali silmadki läheks härdaks seda vaadates. Aga pinge ei ole veel möödas vaid kasvab iga päevaga.

Juba umbes nädala pärast kasvab Saaremaa populatsioon 1500 võrra ning enda kritiseeriva pilguga astuvad lauda uksest sisse kanaemad, kes ei jäta rahulolematust kindlasti enda teada. Kui sisseseade on kõik valmis, siis proovime läbi video anda teile ka edasi väikese tutvustuse, kuidas kogu süsteem peaks teoorias tööle hakkama. Senikauaks jäägem ootama munakrediiti, mille kohta on info tulemas juba tuleval nädalal 🙂Püsige lainel ja üheskoos tõmbame Saaremaa muhedad mahekanad projekti korralikult käima! 🐔👨‍🌾🐥

Hoiatus! Järgnev postitus võib kaasa tuua meeleolu muutuse ning rikkuda päeva.

Lisaks on see tüütult pikk. Nüüd, kui oled hoiatatud ja ikka tundub intrigeeriv, siis lasen tulla. Olen nüüdseks kogemuse võrra rikkam, et kuidas on võimalik ühe käega riigi käest saada kenad pikad paid ja teise käega korduvalt nii tugevalt laba käega vastu nägu, et silmad käivad peas nagu kasiino automaadi kettad. Otse loomulikult on mu õnn ikkagi õigel ajal õiges kohas ning täpselt, kui mina enda lauda kätte sain ja enda esimest ettevõtet/lauta üles ehitama hakkan, tuleb peale ülemaailmne pandeemia, mille üks epitsentreid saab olema just Saaremaa.

Äriplaanis riskide all unus muidugi selline asi kirjutamata. Puhtalt oma viga. Õnn aina kasvas ja Saaremaa saavutas iseseisvuse ehk sisuliselt kedagi saarele või saarelt välja ei lasta. Või vähemalt nii sain ma aru. Mul aga pidid ju tulema seadmete monteerijad ja lupjaja mandrilt. Vaatasin enda hoovi peal asuvaid juppe, mis tundusid sel hetkel suured puzzle või Lego technic jupid, mida oli n+1 tükki ning millel ei olnud kaasas ilusat pilti, kuidas lõpptulemus välja peaks nägema. Lisaks oli mul üks tühjaks tassitud sigala, mille seinad vajasid enne kanade sisse toomist bakterite ja viiruste tapmist ehk lupjamist. Aga pole lugu, räägiti mingitest politsei erilubadest, mis tundus just õige, sellistele spetsialistidele anda – Saaremaal ju põhimõtteliselt sellise kogemusega inimesi ei ole. Õnne tuli jällegi juurde, sest politsei käest tuli resoluutne “ei” ilma diskussiooni võimaluseta, et mis tingimustel võiksid sellised spetsialistid ikkagi külastada Saaremaad. Hiljem sain ajalehest lugeda, et just põllumajanduse spetsialistidele on eriluba antud, aga ju siis oli neile rohkem vaja. See oli minu jaoks hetk, kus tekkis päevakorda küsimus, et kuidas on jätkamine üldse võimalik? Entusiasm oli hetkega raugenud ning kurbus, tühjus ja pettumus võttis üle. Enda esimene ettevõte ja lõppes enne, kui üldse mingit hoogu sisse sai…Sisemiselt tundsin, kuidas nüüd saare kadaka sitkus ja kangus hakkas sees suurenema , tungis ajju ning pani tšakrad tööle. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Nüüd hakkasid kõned lendama igas suunas ning lahenduse otsimine oli tõusnud prioriteediks number üks. Nagu ikka, käid selle kõige hullema koha läbi ja ükskord peab hakkama ikka veidikene paremini minema. Kui lõpuks võimalikult paljude käest küsida, et kas keegi teab kedagi, kellel võiks olla selline masin/kogemus/võimalus sellist asja teha, siis hakkab lõngakera ka hargnema. Tuli välja, et siin elab ikkagi ka selliseid mehi, kes varem on sigalaid kokku pannud. Super, kamba peale saame ikka selle puzzle kokku. Ja Sõrves on veel lubjamees ka olemas. Kas nüüd on tõesti nii, et vihmapilved lähevad laiali ja eriti magusad kiired paistavad otse väljavalitu peale. Tundub nii, sest praeguseks on laud juba lubjatud ja Saaremaa omad montaaži mehed toimetavad laudas. Nüüd on muidugi õige hetk grand finale’ks, sest tuleb info, et PRIA ei ole nõus mulle toetuse viimast osa enne välja maksma, kui mul vajalik töökogemus täis saab ehk aasta pärast. Ja see summa on 10 000 eurot. Kui nüüd täpsemalt lahti seletada, siis “noortaluniku toetuse” määrus ütleb, et toetuse saajal peab olema vähemalt kahe aastane põllumajandusvaldkonna töökogemus või saab ta selle omandada ka enda ettevõttes peale toetuse saamist. Vaadates määruse seletuskirja, siis öeldakse seal nii: Põllumajandusalaseks töökogemuseks võib lugeda näiteks ka põllumehi teenindavas ettevõttes töötamise kogemust, kui töö oli seotud otseselt sööda- või silovarumise teenuse osutamise, teravilja koristuse või kuivatamisega või muu sellise otsese põllumajandusliku tegevusega.

Juhul kui töökogemus on saadud vahendusteenuse osutamisega või ainult põllumajandussisendite müügiga, siis ei ole tegemist põllumajanduskogemusega. Jah, olen töötanud ka sisendite müügi peal, kuid VitalFieldsi töö sisu oli muuhulgas ka põllumeestega koos e-põlluraamatu väljatöötamine, mille sisu ainult põllumajandus ongi. Nüüd saan tunda PRIA meelevaldset määruse tõlgendamist taotleja kahjuks, sest ühtegi minu töökogemust nad põllumajandusvaldkonna vääriliseks ei pea. Lisaks aitab PRIA loogika järgi nendele esitatud ja nende poolt heaks kiidetud äriplaani ellu viia 25% toetuse vähendamine. Sest äriloogika ju niimoodi kehtib – vähendame eelarvet ja jätame finantseesmärgid samaks. Alustavale põllumajandusettevõtjale on see kahjuks surmav pauk, sest ükski finantsasutus ilma eelneva käibeta raha ei laena ja sellist summat endal tagataskust võtta ei ole. Isegi, kui toetus on garantiiks. Aga jällegi, puhtalt oma viga, et ei osanud sellist asja ette näha. Mina aga praeguseks lõpetan ja lähen otsin endale võimaluse puuduolev raha kuskilt leida.

Lauda ümberehitus kanalaks

Kuigi võiks eeldada, et laut on ju laut ja pole vahet, kas seal on lehm,siga või kana, siis tegelikult on igale loomale mõeldud hoone ka enda eripäradega. Kuigi katus, seinad ja põrand on sarnased, siis sisu on täiesti teine. See aga tähendab ka minu lauda jaoks korralikku “digimuutumist”.

Tehtavate tööde nimekiri on pikem kui suure pere ostunimekiri aga päevade arv nende tegemiseks on pigem lühike ehk kokku suurusjärk 2 kuud. Edasi lükkamine on võimatu, sest kanade kasvu ju minu andmetel veel pidurdada ei ole võimalik. Aga mis seal ikka, hakkame otsast pihta nimekirjaga ja vaatame kuidas läheb. Esimesena läksid peale Kermaare ehituse poisid ja lammutasid aedikute tellistest seinad ning armeeritud betoonpostid välja. Paras väljaelamise töö. Kermaare ehitust ehk Kermo Ehanurme soovitan ka teistele Saaremaalastele, kellel vähegi ehitustegevust on vaja, sest siiani aitab ta enda asjalikkusega mind paljudes töödes. Lammutuse jäägid sai pandud igale poole põranda sees olevatesse kanalitesse ja aukudesse. Siis läheb ju jälle vähem betooni. Oleks tahtnud küll üleni siledaks valatud põrandat aga 600 ruutu alustaval ettevõtjal siledaks valada on jällegi kena unistus mida omada ja kanadel ei tohiks sellest sooja ega külma olla. Keskele läksid kiirendusraja triibud, sest sinna tulevad pesakastid koos munaliiniga ning need peavad kenasti loodis olema. Betooni silumisega aitas Saaremaa üks parimaid ja õnneks ka oma küla mees Pörandamehed OÜ. Raudbetoon tuli Saare Betoon OÜst kahe autoga. Päris äge oli lähedalt näha, kuidas sellest suurest paagist tuleb välja halli vedelat sousti, millest hiljem saab korralik kivistunud moodustis. Seguautod on lahedad. See on fakt!

Töö jätkus hoogsalt ja vahepeal jõudis Lõuna-Eestist kohale põhiasi ehk kanala sisseseade ise. Olin seekord sunnitud kasutatud seadmed ostma nende odavama hinna tõttu. Praegu näen kõvasti vaeva, et saaks kõik puhtaks pestud õigeks ajaks, mis muidugi ei ole kiire töö. Mugavam oleks olnud võtta tehasest uued, aga jällegi – alustav ettevõtja ei pea mugavust tundma. Lõuna-Eestist Saaremaale terve rekatäis asju tuua on ka paras väljakutse, sest kaubaliiklus selle piirkonnaga otse on harv ja nagu saarlasele kohane, läks see tavapäraselt kulukamaks aga vahepeal oli hoopis tükkis küsimus, et kes oleks üldse valmis seda ära tooma. Käsitsi peale ja maha laadimine oli mõnus lisanüanss, mis tegi asja veel põnevamaks. Õnneks leidsime Kiiltrans OÜga ühise keele ning hoovis need olidki. See aga püstitas järgmise probleemi, kuid sellest juba järgmises postituses. Täna võib öelda, et mul on olemas ka vesi, mis tuleb otse Salmelt ning lisaks ka kanalisatsioon. Maa sisse läks 10 kandine paak, mis näeb välja nagu venelaste allveelaev. Seega, kui keegi juhtus sel hetkel mööda sõitma ja nägi seda purakat, siis tegemist ei olnud millegi muuga kui lihtsalt solgi paagiga. Muidugi aitavad sellise asjaga Arens Torutööd OÜ. Suuremad ehitustööd peaks sellega olema kaetud ja ka suurem osa eelarvest on läinud kõikide nende tööde ja asjade peale.

Praegu püsime veel eelarves. Samas on sekkunud riiklik instanss, kes soovib eelarvet vähendada, kuid millest ehk saame samuti juba rohkem rääkida järgmisel korral. See on pannud tegelikult kogu projekti jätkamisele suure küsimärgi külge. Ja kui täitsa ausalt rääkida, siis Saaremaa isolatsioon on teinud olukorra äärmiselt keeruliseks. Tulevas postituses proovin lahti seletada ausalt ka kogu negatiivse poole, mida ei osanud oodata ning kuidas ühe käega tehakse pai ja teise käega lüüakse laia käega vastu nägu.

Kanade tulevasest kodust lähemalt

Nüüd saame lähemalt sellest vanast ja ägedast laudast endast rääkida. Asub see Sõrve väravas Salmel ja oli kunagi osa Salme Kolhoosist. Omal ajal oli tegemist päris kõva sõnaga, sest sinna kompleksi kuulus piimalehma laut koos heinaküünide ja kuuride, sigala ja hunniku maadega. Aga nagu ikka Vene ajal lõpul ei läinud äri enam üldse hästi ja võeti vastu kollektiivne otsus kõik eraldi maha müüa. Sellest peale on lehmalaut tegutsenud aktiivselt edasi, kuid sigala jäi seisma. Peamine kasutusala oli laoruum.

Sigala ise muidugi koosneb omakorda veel kahest erinevast osas – uuest ja vanast. Vana on üpris vana nii väljanägemiselt kui ka aastalt. Ehitati see minu teada 60ndatel. 80ndatel otsustati, et lisaks olemasolevale on juurde vaja veel rohkem lauda pinda ning tehti hunnik erinevaid projekte, mille tulemusel valmis uus värske laut. Põhimõtteliselt see jäigi uueks, sest napilt 10 aastat oli see kasutuses, kuni müüdi maha. Eks elu tegi omad korrektuurid, kuid mulle sobib, sest just selle uuema poole ostsin ma endale.

Minu, kui linnavurle jaoks, on see massiivne – umbes 1500 ruutu põrandapinda. Kui sellest numbrist on keeruline aru saada, siis kujutage ette, et Kalamaja kahetoalisi 40 ruuduseid kortereid mahub sinna 37 tükki. Sisuliselt terve kortermaja. Nii, et ruumi jätkub kasvõi kapselhotelliks. Kanade koduks olev lauda osa on kokku 850 ruutmeetrit, mida on mul vaja kärpida 600 ruudu peale. Külmal ajal on vaja neid väikeseid hoida ka soojas, et tervis ikka hea oleks ning seda pinda suudan ma esimesel aastal reaalsemalt kütta. Alustaval ettevõtjal on ju rahakott suure auguga ja finantsettevõtted käivad suure kaarega mööda nagu pahast haisust. Aga pole hullu, proovime hakkama saada. Õnneks võib öelda, et katus ja seinad on täitsa rahuldavas seisukorras. Mõned värskendavad tilgad niiske ilmaga vastu paljast pealaupa kukuvad, kuid nendest peaks võim üle käima ning sügiseks on kadunud nagu rändlinnud. Kahjuks puuduvad elementaarsed kommunaalsed ühendused ehk elekter, kanalisatsioon ja vesi. Kui nüüd mõtled, et laut on äge ja tahaks endale ka, siis soovitan osta miinimum vee ja elektri liitumisega. Hoiad kokku nii umbes 10 000 eurot. Elektri jaoks on hetkel asendus olemas ja teeme koostööd naabritega ning vesi koos kanalisatsiooniga peaks ka lähiajal tehtud saama. Omalt poolt proovin anda sellele ägedale laudale uue hingamise, mis peaks saama seest väga moderne. Kasutame nii palju automaatikat, kui praegune tengelpung ja tehnika võimaldavad. Pesakastid on nagu nutimaja, kus muna kukub pehme aluse peale ning sealt edasi veereb liinile. Mina vajutan nuppu ja teiselpool seina nopin selle liii pealt karpi. Automaatselt saavad juhitud nii sööda- ja joogiliin kui ka ventilatsioon ja valgustus. Kokkuvõttes tähendab see võimalikult vähe stressi ja õnnelikumat elu Saaremaa uutele asukatele mahekanadele.

Tere, mina olen Tanel…

…ja otsustasin jätta Kalamaja korteri Tallinnas ning kolida tagasi Saaremaale, et seal alustada enda päris esimese ettevõttega – “Kanamajaga”. Nimelt hakkan ma pidama kanu, täpsemalt mahekanu ja veel täpsemalt hakkab neid olema 3000 tükki.

Järgnevate nädalate ja kuude jooksul pakun ma teile osa sellest, kuidas alustada sisuliselt paari tuhande euroga põllumajandusettevõtet omamata selleks ühtegi maatükki, lauta või tehnikat. Peale gümnaasiumi lõpetamist otsustasin minna Eesti Maaülikooli õppima põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. Eelnev kogemus selles valdkonnas on nii suur, kui ühe lambaid ja kanu pidava vanaisa lapselapse kogemus olla saab ehk sisuliselt 0. Tagantjärele mõeldes oli põllumajandusse minek igati tark otsus, sest olles nüüd selle sektoriga kursis pea 10 aastat, võib öelda, et inimesed, kes toitu toodavad, on hingega asja juures ja iga kevadine värske algus tootmises on tükk maad rohkem vaimu turgutavam kui kontori laua taga Excelis numbreid liigutada ning koosolekult koosolekule tormata.

Peale ülikooli olen käinud läbi selles valdkonnas kõik sektorid- ministeerium, sisendite ost-müük põllumehele ning lisaks ka startup. Samas puudub sellest nimekirjast see kõige tähtsam ja olulisem meie kõigi jaoks- toidu tootmine. Hing soovis alati sinna jõuda, kuid nüüd jõudis ka mõistus järele. Otsing selle kõige õigema lahenduse järgi kestis pea 10 aastat, kuid kõik see hakkas konkreetsemaks formuleeruma 2018. aasta sügisel, kui nägin Maalehes tutvustavat Leedu Auga gruppi, kus räägiti ka mobiilsetest kanalatest. Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda õigem see tundus. Sealt edasi läks mõte lõpuks lokaalse kanala peale ning nii see lauda otsing Saaremaal algas.

Õige laut leitud, otsisin välja omanikud ja pidasime nõu. Laut seisis jõude ja saavutasime kokkuleppe. Rääkides kodupangale enda ideed, kukkus haldur naeru tõttu tooli pealt maha ning viisakalt vastati ei. Selge see, et kange Saaremaa kadakas paindub palju ning lõpuks jõudsin omadega Maaelu Edendamise Sihtasutuseni. Suur kiitus sellele organisatsioonile ning tema töötajatele, sest nendepoolne lahkus ja sõbralikkus on aidanud mind väga palju. Edasi avanes PRIAs “noortaluniku” toetuse voor ning tänu konsulent Triin Luksepale saime minu mõtted õigesti kirja ning 2019. aasta novembris oli MES’i laenu ja PRIA toetuse positiivne otsus käes. See tähendab, et minu esitatud äriplaani usub kaks erinevat otsustusorganit ja mulle usaldati ühtekokku 125 000 eurot enda ägeda plaani elluviimiseks. Nüüd ostsin ma endale lauda ning milline see täpsemalt välja näeb ja mida ma pean tegema, et kanad sisse saaks tuua, näeb juba järgnevate postitustega.

Pildi autor Elisa Avik

Start – Noored maale ja põllumajandusse!

Hea meel on teatada, et teekond mahemunade tootmiseks Saaremaal on saanud avapaugu – laut on lõpuks meie!

Järgnevad nädalad tulevad kiiremad kui ravimitereklaamide hoiatuste lugemise kiirus ja Saaremaa paradiisi pürgivate tibude loovutamise viimane aeg on mai alguses.


See seab meile range tähtaja ning kui me aprilli keskpaigaks pole teatud tegevusi ära jõudnud teha, siis peame seekord tibudest suu puhtaks pühkima. Aga saarlane on ikka üks sitke kadakas ja me pingutame kõvasti, et nii endale kui ka teistele ennast tõestada!


Praegu on ees ootamas:
1) laudas aedikute lammutamine ja ülejäägi välja tassimine
2) põranda tasandamine kanala sisseseade jaoks
3) elektriühenduse taastamin
4) vee ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine
Järgnevate kuude jooksul on just Sul võimalus kursis olla kogu toimuvaga ning miks jätta kõike seda enda teada, kui saab seda lehte ka enda sõprade ja tuttavatega jagada!