Lootus on lollide lohutus! Seda ma teile ütlen. Lootsin küll, et kõik läheb libedalt ja enda gaasikatlad saan laudas kiirelt tööle, aga kogu asi venis nagu Hubba Bubba nätsust läbi imbunud ila. Et see viimane pind sealt tagumikus ikka nii valusalt välja tuli. Aga mis seal enam. Stressikoorem oli kuni lõpuni ikka väga raskelt seljas. Sellise tugeva ülekaalulisuse tunne. Aga see hetk, kui sai kõik ära ühendatud ja esimest korda seina pealt õiged parameetrid paika pandud ning kogu asi ilma tõrgeteta tööle hakkas. No see oli jumalik! Ma tundsin, kuidas taevane valgus paistis mu peale ja ma vabanesin sellest ülekaalust. Aamen!
Nüüd on mul selline purakas seal laudas. Kaks 80 kw gaasil töötavat katelt, mis kütavad laudas olevat õhku, mis omakorda viiakse laiali mõlema seadme küljes oleva ventilaatoriga. Lisaks juhib kõike seda see sama arvuti, mis annab käsklused nii söödaliinidele, ventilatsioonile, valgustusele ja käiguluukidele. Gaas tuleb peale automaatselt ning gaasifirma ise jälgib, kui peab jälle täitma tulema. Usud vä?! Äge ju. Kõik töötab iseseisvalt. Kanad saavad päevad läbi omaette toimetada ilma, et keegi neid koguaeg segamas käiks. Kaagutada nii palju, kui nokast tuleb.
Mahemuna revolutsioon on algamas siit Saaremaalt, ma ütlen! Pange ennast valmis, sest see rong on liikuma hakanud! Kõik need jamad on nüüd selja taha jäetud ning tunne on hea. Isegi võimas. Nõudlus on Saaremaa Mahemunadel isegi suurem, kui pakkumine. Valmistun nüüd järgmiseks aastaks, kus ootab kanade vahetus ja 3000 uue kana saabumine. Küll alles kevadel. Sinna on veel aega ja nüüd saab neid magusaid vilju nautida, mis märtsis kasvama sai pandud. Mulle meeldib see, et kuigi protsess ei läinud üldse nii nagu mul oli paberi peal kirjas, siis vaheeesmärgid ma olen saavutanud täpselt sellised nagu vaja oli. Kanala sai püsti õigeks ajaks (olenemata sellest maailmast isoleeritud üksiku saare sündroomist). Finantsiliselt jooksis kõik hästi kokku (olenemata PRIA vastuseisust ja ennekõike tänu Maaelu Edendamise Sihtasutuse tublidele inimestele). Ja vajalikud investeeringud said kõik tehtud (olenemata sellest, et mõned asjad läksid ikka väga palju planeeritust kallimaks). Minu selle aasta normtöötunnid said täis juba septembris, aga see kõik oli vajalik selleks, et tulevikus ei saaks ühe aasta norm töötunnid täis ka kahe või kolme või isegi enama aastaga. Kogu see autonoomsus aitab ülal pidada seda suurt hulka kanu ilma ennast pooleks rebimata. Nüüd on vaja tegelikult teine laut püsti panna, sest sellel ajal, kui toimub lindude vahetus, ei tule mune. Ehk ühe laudaga peab olema mingi aeg ilma toodanguta. Ja lisaks on ikkagi nende kanade toodang seotud kanade arvuga. Käibe kasvatamiseks on vaja hakata muna väärindama või midagi lisaks tootma hakata. See aitaks läbi ka munavabast ajast ning aitaks teenida raha uue lauda ehituseks. Niisiis hakkab vähe lõbusam, kuid mitte liiga lihtne töö – majoneesi ja besee turuletoomine. Igale poole, kuhu lähen, tuleb küsimus – millal seda majoneesi jälle saab?! Seda küsivad isegi inimesed, kes majoneesi muidu ei söö. Kes teab, äkki pühadelaua peale saab juba uhkusega Saaremaa Majonees Mahemunast purgi panna!
Saaremaa Mahemunad 