Lühidalt: Alates 23. jaanuar kell 10.00 ETV’s saade “Tanel ja kanad”. See on jagamist väärt. Ebamõistlikult pikalt: See on nüüd see purakas, mille kohta ma varasemalt hoiatusi olen andnud. Istu igaks juhuks maha, sest see tekitab sinus väga vastakaid emotsioone. Ühtepidi rõõmu ja teistpidi miks on seda vaja? Kuna aasta kõige depressiivsem päev on selleks hetkeks just olnud, siis võtan ma sult selle masenduse ja alates 23. jaanuarist hõivan ma Eesti Televisiooni laupäeva hommikud kuueks nädalaks, et kanajuttu rääkida.
Tungin kõikide eestlaste koju ja söön koos sinuga hommikust. Umbes aasta tagasi, kui mul kanala plaanid läksid juba päris konkreetseks, võtsin ma ühendust enda hea sõbranna Elisa Avikuga. Ütlesin, et panen Saares mahekanala püsti ja äkki saaks protsessi videosse võtta. Noh endale huvitav kunagi vaadata ja äkki juhtub midagi naljakat. Tema aga helistas kohe Liis Ilvesele, et üks maakas proovib mahekanadega lauta püsti panna, ise ei tea sellest mitte midagi. Millegipärast oli Liis nõus mind ära kuulama ning peale kokkusaamist saime plaani paika. No aga siis tuli ju see koroona ja nende saarele tulek oli kohe välistatud. Mitte kedagi ju ei lastud siia. Mina aga toimetasin aina edasi. Lammutasin ja ehitasin sigalat kanalaks. Lõpuks piirid avanesid ja tegime uue plaani. Idee tundus kõrvalt vaadates ikka suhteliselt jabur, aga tüdrukud suutsid Eesti Rahvusringhäälingus hea mulje jätta. Et näitaks siis seda telekas ka juba. ERR ütles, et no andke minna ja me jääme pilootosa ootama. Enne seda me enda kindlat vastust ei anna. Siis hakkas paralleelselt kanamajandusega jooksma saate planeerimine ja filmimine.
Järgnevad päevad ja kuud sain enda mõtted kõik lindile. Ja kõik mõtted ei ole seotud munadega. Kui me esimesed vajalikud kaadrid kätte saime ning kokku monteerisime, siis suure pabinaga näitasime seda ERRi otsustajatele. Ja usute või mitte, aga mingis meelte segaduses nad andsid enda poolt projektile rohelise tule ja lubasid vaba koha ETV eetris. Ma ei kujuta muidugi ette, et mis näoga ja tunnetega nad seda otsust arutasid ja vastu võtsid, aga tundub piisavalt hulljulge. Üks edev noormees kolis maale majja, kus ei ole wc’d ega vett ja nüüd rajab Saaremaa suurimat kanalat. Sama hästi sobiksin ka “Kodutunde” saatesse. Miks? See tuleb saatest jälle välja. Mis seal saates siis veel näeb? Enamus aja ikka mind. Kellele mu nägu üldse ei istu, siis tõesti ei soovita seda vaadata. Siis veel hulga kanu, kes täidavad enda rolli väga hästi nii laudas kui väljas rohu sees. Väga palju mune, neid mahekana mune. Lisaks veidike võõraid inimesi, kes saavad teile nüüd tuttavaks. Olukordi, mis ei tundu üldse mõistlikud ja praktilised. Võib juhtuda, et isegi ametnikud leiavad põhjuse minuga ühendust võtta peale seda. Ja mitte ainult põllumajandustootmisega seotud ametnikud. Näiteks sotsiaalametnik. Ja muidugi suur hulk erinevaid emotsioone tekitavaid kaadreid (nii rõõmsaid kui kurbi). Tagantjärele ise seda vaadates tulevad need möödunud hetkel jälle meelde.
Kokkuvõttes nimetaks ma seda üheks õppefilmiks, mille pealkiri võiks olla midagi sellist – “ Mida on võimalik teha ülejäänud maailmast isoleeritud üksikul saarel vol 1”. Vol 1 sellepärast, et kindlasti on võimalik ka kõike muud teha, aga see võiks olla üks variantidest. Kõigele muule lisaks proovin ma sulle ikkagi lõpuks selgeks teha, mis see mahemuna siis tegelt on? Kuidas üldse see munaäri käib? Kas maal on mõnus elada? Ja mida peavad taluma samal ajal selle sama noormehe lähedased?Minu jaoks on see projekt korda läinud, kui üks teist saab julgust juurde maale kolimiseks või isegi enda ettevõtte alustamiseks. Enda mugavustsoonist välja astumine on hetk, kus emotsioonid hakkavad ning ka pisikesed võidud toovad päikese kõige pimedamasse päeva. Seega nüüd on aeg need ilusad poleeritud “Jaga” nupud välja otsida ja tunda ülimat rahulolu sellele vajutades. Saa osa millestki põnevast. Ennekõike aitad sa sellega Saaremaa Mahemuna ja lisaks ka enda sõpru/tuttavaid, et päästa neid sarnasest ideest. Saavad rahulikult elu edasi nautida.
Saaremaa Mahemunad 