Palju õnne! Olete võitnud loteriiga. Miljonite osavõtjate seast oli just Teil kõige suurem loosiõnn! Auhinnaks on “elulotol” teile suur hunnik raskusi, mida saate ületada. Auhind makstakse välja osade kaupa iga kuu nii kaua kuni kumbki meist alla annab.

Midagi sellist ootan ma enda postkasti juba pikemat aega. Omast arust ei ole ma ühestki lotost osa võtnud, aga millegi pärast õnnestub mul võita kõik raskuste jackpotid. Ma pole tegutsenud aasta aegagi, aga kogemusi on juba 10 aasta jagu. Kes ei mäleta, siis algas ju kogu see pull aasta tagasi isolatsiooniga. Kui mina sain notaris lepingutele allkirjad, et hakata päris enda ettevõtlusega tegelema, saadeti kaela koroona. Terve Saaremaa suleti ülejäänud maailmast. Tagantjärele oli see esimene ja väga selge märk elu poolt, et “poiss k*rat, ära sa pulli siin. Lõpeta ära see jama!”. Aga loll ei saa asjadest aru isegi siis, kui sa talle mustvalgel kõik ette näitad. Ja nii see Kolgata tee jätkus.

Peaaegu aasta on nüüd möödas, aga siiani ma pusin edasi. Korra mõtlesin, et elu on lill ja mis enam ikka juhtuda saab. Kõik jama on ju läbi elatud ja edasi võiks mind oodata ainult pudrumäed. Aga mulle tundub, et elu ise on ka piisavalt juhm, sest ikkagi otsustas ta veel kaela saata linnugripi. Vaata nüüd seda ohukaarti ja mis piirkonna sa sealt Saaremaalt punasena leiad. Jep, Salme. Kes veel ei tea, siis ma muidu tegutsen seal. Hästi valitud! Järjekordne Jackpot. Linnugripp on nüüd selline bakteriaalne viirushaigus, mis levib kontakti kaudu. Noh peaaegu nagu see sama koroona inimestel. Samas ei ole linnugripp inimestele ohtlik. Kuigi nimi ise ütleb, et gripilaadne toode, siis lindudel ei tähenda see väikest palavikku, lihasvalu ja nõrkustunnet. See tähendab surma. Ja see tähendab surma kõigile, kes nakatanuga ühes karjas on. Vot selline purakas kohe. Täislaks ikka. Üks kana nakatub ja terve lauda täis hukatakse. Tundub julm, aga tegelikult on võimatu seda ühte isoleerida ja kohe levib see edasi ka teistele. Kui me nüüd võtame pikalt tegutsenud linnupidamisettevõtte, siis ilmselt ei ole see probleem, kui haigus sisse tuleb. Nii palju likviidsust on ikka, et kuskilt laenu saada täielikuks desoks ja puhastuseks ning uue karja ostmiseks. Aga mul ju alles saab aasta täis. Kust kohast ma võtan need paarkümmend tuhat etteplaneerimata eurot. Minu laenud on kõik välja võetud. Pangad ei taha siiani mind näha, sest kaks aastat ei ole veel täis. Saadavad mulle küll kirju, et toetame ja teeme uuringuid. Mismoodi toetate? Noh pakume konsultatsiooni. Ei teagi, mis selle “EI” vastuse puhul nii palju konsulteerida on. Ehk, kui mulle tuleb linnugripp, siis on tõenäosus, et see pull saab minu jaoks läbi.

Nagu siiani, siis me omalt poolt anname ikkagi kõik, et elu väljakutsetele vastu astuda. Selleks olen ma sulgenud territooriumi võõrastele inimestele. Kahjuks ei saa ka kohapeal mune ostmas käia. Jalanõude ja riiete kaudu võib grippi samuti levitada. Seega on territoorium kurja kirjaga kõigile suletud. Lisaks on erinevate astmetega bioohutuse alad, kus vahetan kõik enda riided ja jalanõud. Desotan kõike, mida puutun. Nagu mulli sees oleks lõpuks. Hea on muidugi see, et lõpuks saan ma enda ägedat John Deere’i kombekat kasutada. Iga päev käin kanadele näitamas seda uhket kostüümi. Krediit preilide seas kohe tõuseb. Nad muidugi ei tea, et ma olen lihtsalt kõvataja ja traktorit mul tegelikut pole. Äkki Wihuri Agriga saame ikkagi mingi diili teha selles osas. Kuigi annan endast kõik, siis ei saa ma lõpuni garanteerida mittenakatumist. Miks? Sest me oleme mahekanala. Kanad peavad ⅓ enda elueast saama õue. Ja kui tuleb kevad, siis hakkavad ringi lendama rändlinnud. Lõuna-Euroopast saabuv linnugripp saab kenasti puistatud üle Saaremaa ja Eesti. Salme ja Sõrve säär on üks põhilisi rändlindude koridore. Omalt poolt annad kõik, aga siis lähevad kanad välja ja satuvad kokku gripist läbi imbunud väljaheitega. Palju õnne, olete võitnud järjekordse elu loterii!
Nagu ma ütlesin enne, siis elu ise on ka suht juhm. Kas ta siiani pole aru saanud siis, et ma olen veel lollim kui tema? Ma ju panen ikka täiega edasi, olenemata raskustest. Et kui koguaeg peaga vastu seina paned, siis küll see sein lõpuks alla annab. Targem ju annab alati järgi. Eks aeg näitab.
Kui keegi mõtleb, et miks poes piim, munad, köögiviljad ja muud põllumajanduslikud saadused nii kallid on, siis nagu näete, põllumajandus ei ole päris kontoritöö. Kui põllumajandusettevõte enda uksed kinni paneb, kaob üks osa sinu toidulaualt. Kui kontor enda uksed kinni paneb, siis lähed sa teise teenusepakkuja või tootja juurde. Natuke on kurb vaadata, et poed trumpavad üksteist üle reklaamidega, kus pakutakse kõige odavamat hinda. Kui nad ainult teaks, mis energia ja panus on antud selle sama toiduaine tootmiseks. Kui suured on riskid ja ohud, millega peab põllumajandusettevõte koguaeg maadlema. Keegi ei käsi meil seda teha, aga päris koguaeg väljamaa toitu ma ei tahaks ka süüa. Oma ju ikka parem!