Lühidalt:
– Otsin kohvikusse kahte pagarit ja kahte teenindajat
– Munad uuesti müügil
Pikemalt.
Kes see nüüd arvab, et võtsin digikanade raha ja raiskasin selle lihtsalt ära, siis põhimõtteliselt on tal õigus. Samas midagi on veel alles ka. Ma pean ükskord ära õppima, et asjade nullist tegemine ei ole ikkagi mõistlik.
Päris mõru oli jaanuari alguses see pankroti mekk. Tee, mis sa teed, aga hamba vahelt tuleb ikka vahetevahel mõni jupp jälle keele peale. Kokkuvõttes läks kõik ikkagi nii hästi, kui vähegi võimalik. Ma leidsin erakordselt hea lahenduse, kuid kas tõesti peavad sellised asjad tulema läbi erakordse enesepiina. Ju siis. Ma olen ettevõtja olnud ju ikkagi alles natuke rohkem, kui kaks aastat. Fenomenaalselt hästi realiseerunud projekt on see digikana. Täiesti uue maailma avas minu jaoks täna ja tulevikus. Kogukonna kaasamine enda ettevõtluse teekonnale kõlab mõnusalt ägedalt. Teeme kõike koos kõikide meie heaolu nimel. Kuna mulle inimesed meeldivad, siis igatahes suur pluss. Ja muidugi ilma digikanadeta olekski olnud reaalne pankrot. Seega veelkord suur-suur aitäh inimestele, kes neid soetasid!
Ma sain sellega ühe suure võidupunkti tabelisse “saatus/elu versus Tanel”. Ilmselgelt minu vastasele säärane võit ei olnud teps mitte mokkamööda. Võib öelda lausa, et see ajas ta pööraseks. Lausa tuld purskavaks. Ja nüüd on ta peale saatnud kogu enda jõu ja terve maailma veel tugevamalt paigast ära nihutanud. Keeras seekord vindi kohe täiesti üle. Sellist eriolukorda ei osanud unes ka ette näha. Kõlab muidugi jälle väga sarnaselt koroona jutule. Kõige rohkem on need viimased kaks aastat mulle õpetanud mitte alla anda, vaid ületada raskused. Ja kohati isegi väga võidukalt. Hetkel mul head lahendust ei ole, aga küll me asjad paika timmime. Sööda ja muude sisendite hindade mitmekordistumine väga järsult on piisavalt huvitav olukord. Positiivne vähemalt minu jaoks on see, et puurikanade munad maksavad poes peaaegu sama palju, kui mahemunad. Mulle on öeldud, et kaelani s*tas ei tasu pead norgu lasta. Ja küll ma selle olukorra ka enda kasuks kuidagi pööran. Pange seda tähele!
Digikanade üheks suureks lubaduseks oli ka kohviku avamine. Ise mitte midagi teadmata sellest. Hea on ikka sinisilmselt lubadusi anda. Aina lubad ja siis jääd parimat lootma. Kui raske see ikka olla saab. Ja kui keegi sellise lause ütleb, siis mitte kunagi ei ole järgnenud – “näed, polnud üldse raske”. Remondi pool sujub normaalselt. Veidike lammutust, paar plärakat pahtlit ja värvi tänases olukorras ei ole mingi näitaja. Seinad, lagi, põrandad ilusaks ja ruumid puhtaks. Nüüd veel sisseseade. No vot, seal läheb asi huvitavaks. Vabandust – “huvitavaks”. Ma enda targa peaga mõtlesin, et kasutatud tehnikat liigub hästi ja nende seast hea midagi välja valida. Aga nii, kui sa hakkad endast targematega rääkima, on tulemus teada. “Miks sa kasutatud seadmeid tahad saada?” No odavam ja värkki. “Vaata – sa ei tea seadmete tausta ja nendel puudub igasugune garantii. Lükkad stepsli seina ja kärsakas üleval. Siis tuleb spetsialist mandrilt, parandab tükk aega su ahju ja esitab eralennuki sõidu väärilise arve. Sina oled suve kolmest kuust kaotanud vähemalt nädala ja kopsaka rahasumma. Vähe sellest, sa ei ole midagi juurde teeninud, sest ilma töötava ahjuta sa pirukat ei tee.” Blaa blaa blaa, miks sa pead sellist juttu kohe rääkima hakkama? Kuid kahjuks pean nõustuma – täiesti õige jutt tegelikult. Vaatame siis uusi masinaid. Selge see, et omajagu kallimad. Kõige mõnusamad on muidugi vastused tarnijatelt, et võimalik tarneaeg august/september/oktoober. Ausalt öeldes pole mul sügisel selle ahjuga enam midagi peale hakata. Maja saab muud moodi efektiivsemalt kütta. Kes mu voodoo nukku enda käes hoiab? Võtaks seda needuse värki natuke vähemaks. Mingi asi võiks mul ju lebolt ka minna.
Õnneks ma panin enda mega head kriisi lahendamise oskused kasutusse ja suutsin leida heinakuhjast nõela üles. Muidugi ma olen heal arvamusel endast. Muud moodi ei saagi. Vähemalt on lubatud enne jaanipäeva uute seadmete tarne. Kuna tuvi pole sealt katuselt veel pihku jõudnud, siis tähistamise pidu on vara planeerida. See muidugi viib mind järgmise sammuni. Veits optimistlik olen siinkohal, aga mul on reaalselt varsti mingi neli töökohta pakkuda. Kaks pagari ja kaks teenindaja kohta. Kohvik saab olema avatud ilmselt umbes 11st päeval alates ehk tüüpilist öösel kolme ajal küpsetamist ei ole. Peaasi, et väga suur tahtejõud on uute asjade õppimise osas ja küll me muud asjad ka ära klaarime. Kõige rohkem on tõesti tööd suvel, aga mul on väikestviisi salaplaan pakkuda täistööaega terveks aasta ringiks. Omalt poolt luban olla nii normaalne ülemus, kui vähegi saab. Kaootilisust on omajagu, aga tulevikus on äkki oodata ka stabiilsust. Misiganes see ka ei tähendaks. Kuna ma elus päris esimest korda hakkan niimoodi avalikult enda ettevõttesse kedagi tööle otsima, siis loodan, et suudate mu ebakompetentsuse kogu selle protsessi juures andeks anda. Tehes õpin kõige rohkem ja teist korda enam samu vigu ei pruugi teha. Vot, kus nüüd ütles!
Lõpetuseks ka hea uudis – munad on taas poelettidel. Prisma letid on lookas, Haabersti ja Põhja Rimi riiulid samuti, Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidumaailmast vaatavad minu munad, kanamunad, samuti vastu ning ka traditsioonilised Selverid tulevad sammhaaval järgi. Uuest nädalast hüppab pardale veel Biomarket ja Stockmann. Ja muidugi olen sinust ka Membo kodulehel paari kliki kaugusel.
PS! Jep, see vana Coopi maja on nüüd väljast must. Suht tüüne ja veits nagu Telliskivi Loomelinnak.
Saaremaa Mahemunad 