Pea kaks kuud pole midagi pikemalt siia kirjutanud. Mõtteis olen alustanud korduvalt, kuid ei jõua omadega lõpuks sinnani, et ära trükiks. Kes tunneb, et tal läheb elus keeruliselt ja kehvasti, siis saab seekordsest postitusest ilmselt lohutust. Mul näiteks ei lähe üldse hästi.
Jätan selle pika hala ja nutulaulu ära, mida nagunii keegi lugeda ei viitsi, ja ütlen, et mul on tootmisega kehvasti. On rasked probleemid, mis aitavad ettevõtte viia suure kiirusega pankroti poole. Niisiis, nüüd on see südamelt ära räägitud ja järgmised kuud kuni pool aastat näitavad ära, mis elul veel mulle varuks on. Kas paneb otsustava löögi või tõmbab tagasi ja avab mõne ukse uue võimalusega.
Viimased kaks kuud on vaimselt ja füüsiliselt olnud ikka päris kurnavad. Olen avastanud endas uued sügavused, mida ma ei osanud kartagi. Kaine mõistus ütleb ühelt poolt, et suva, kõigest äri ju, kuid mingi jõud tõmbab väga suure hooga emotsionaalse kriisini. Ma loodan, et nüüd vaimselt olen ma põhjas ära käinud ja sealt tugevamana välja tulnud. Kuna ma loomult pole allaandja tüüp, siis ka praegu annan ma endast rohkem, kui oleks mõistlik ja proovin selle asja ära päästa. Lohutan ma ennast sellega, et see on lihtsalt alustava ettevõtja raskus ning see etapp tuleb läbida, et jõuda tippu. Omast arust ajan ju ikkagi õiget asja. Kes siit mõnda soovitust juhuslikult otsib, siis alusta ettevõtet nullist kellegiga koos. Vähemalt on võimalus jagada muresid ja kohustusi. Kasvõi saad võtta nädal aega puhkust, et ennast koguda. See on ehk mu suurimaid vigasid.
Kuidas või mis nüüd edasi? Nagu ikka keerulistel aegadel, siis olen ma hakanud erinevate inimestega rääkima, et jõuda lahendusteni. Nagu siis, kui Saaremaa isoleeriti muust maailmast ja ühtegi minu jaoks vajalikku spetsialisti siia ei lastud. Mulle hullult meeldib Eesti ja eestlased. Siin saab kirjutada tuntud ettevõtete omanikele, et kas oleks võimalik tunnike vestelda? Ja tavaliselt ongi. Jagatakse sulle head tarkust, mida saab enda jaoks kenasti kohandada. Super lihtsalt. Aga ilmselt ma liigun ka ikkagi sinna poole, et võtan endale kedagi partneriks, kes on targem ja võimekam, kui mina. Turundust ja müüki ma oskan, aga munade tootmisest ja kanade pidamisest ei tea ma siiani midagi. Kui olukord leiab lahenduse, küll ma siis juba pajatan täpsemalt, mis see minu elu koos probleemidega endast täpsemalt kujutab.
Vahepealse märkusena tooks välja, et Euroopa Liit võttis vastu otsuse puurikanade pidamine lõpetada aastast 2027. Mul on siiralt kahju inimestest, kes praegu hea meelega lähevad ostavad selle kategooria mune, sest te peate ilmselt kuue aasta pärast munade tarbimisest loobuma või üle minema kallimatele munadele. Olgu te siis hoiatatud ja loodetavasti ei teki sellega massiliselt eraisiku pankrotte.
Mina aga elan praegu päev korraga ja olen tänulik, et mul on üldse selline võimalus sellist asja teha. Lisaks on hullult äge, et nii paljudele ühe peast veidra saarlase tegemised korda lähevad. Pole ma ju midagi muud, kui üks isehakanud farmer. Eestis on väga palju tublisid põllumehi ja farmereid, tänu kellele see hea toit meie lauale jõuab. See valdkond ei ole super kasumlik, aga selles on midagi, mis päikese loojudes naeratuse suule toob. On see siis raske töö või teadmine, et inimene on jälle näljast päästetud. Ja lisaks olen ma tänulik selle naeratuse eest, mis sul mind nähes näos on. See reedab kohe ära, et sa oled ikkagi ETV pealt seda hittsaadet vaadanud ja oskad hinnata seda rasket tööd!
Saaremaa Mahemunad 