…ja otsustasin jätta Kalamaja korteri Tallinnas ning kolida tagasi Saaremaale, et seal alustada enda päris esimese ettevõttega – “Kanamajaga”. Nimelt hakkan ma pidama kanu, täpsemalt mahekanu ja veel täpsemalt hakkab neid olema 3000 tükki.
Järgnevate nädalate ja kuude jooksul pakun ma teile osa sellest, kuidas alustada sisuliselt paari tuhande euroga põllumajandusettevõtet omamata selleks ühtegi maatükki, lauta või tehnikat. Peale gümnaasiumi lõpetamist otsustasin minna Eesti Maaülikooli õppima põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. Eelnev kogemus selles valdkonnas on nii suur, kui ühe lambaid ja kanu pidava vanaisa lapselapse kogemus olla saab ehk sisuliselt 0. Tagantjärele mõeldes oli põllumajandusse minek igati tark otsus, sest olles nüüd selle sektoriga kursis pea 10 aastat, võib öelda, et inimesed, kes toitu toodavad, on hingega asja juures ja iga kevadine värske algus tootmises on tükk maad rohkem vaimu turgutavam kui kontori laua taga Excelis numbreid liigutada ning koosolekult koosolekule tormata.
Peale ülikooli olen käinud läbi selles valdkonnas kõik sektorid- ministeerium, sisendite ost-müük põllumehele ning lisaks ka startup. Samas puudub sellest nimekirjast see kõige tähtsam ja olulisem meie kõigi jaoks- toidu tootmine. Hing soovis alati sinna jõuda, kuid nüüd jõudis ka mõistus järele. Otsing selle kõige õigema lahenduse järgi kestis pea 10 aastat, kuid kõik see hakkas konkreetsemaks formuleeruma 2018. aasta sügisel, kui nägin Maalehes tutvustavat Leedu Auga gruppi, kus räägiti ka mobiilsetest kanalatest. Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda õigem see tundus. Sealt edasi läks mõte lõpuks lokaalse kanala peale ning nii see lauda otsing Saaremaal algas.
Õige laut leitud, otsisin välja omanikud ja pidasime nõu. Laut seisis jõude ja saavutasime kokkuleppe. Rääkides kodupangale enda ideed, kukkus haldur naeru tõttu tooli pealt maha ning viisakalt vastati ei. Selge see, et kange Saaremaa kadakas paindub palju ning lõpuks jõudsin omadega Maaelu Edendamise Sihtasutuseni. Suur kiitus sellele organisatsioonile ning tema töötajatele, sest nendepoolne lahkus ja sõbralikkus on aidanud mind väga palju. Edasi avanes PRIAs “noortaluniku” toetuse voor ning tänu konsulent Triin Luksepale saime minu mõtted õigesti kirja ning 2019. aasta novembris oli MES’i laenu ja PRIA toetuse positiivne otsus käes. See tähendab, et minu esitatud äriplaani usub kaks erinevat otsustusorganit ja mulle usaldati ühtekokku 125 000 eurot enda ägeda plaani elluviimiseks. Nüüd ostsin ma endale lauda ning milline see täpsemalt välja näeb ja mida ma pean tegema, et kanad sisse saaks tuua, näeb juba järgnevate postitustega.
Pildi autor Elisa Avik
Saaremaa Mahemunad 